Andorra 1€ käibemünt 2016.a. kilepakendis
Andorra käibemünte satub üliväikese triaaźi tõttu vabasse ringlusesse väga harva. Enamasti on nad pakendatud komplektidesse ja vaid 2016.a vermiti 2 374 200 münti, millest osad on pakendamata.
Andorra allkirjastas Euroopa Liiduga rahanduskokkuleppe 30. juunil 2011. Selle tulemusena võib Andorra kasutada ametliku vääringuna eurot ja emiteerida oma euromünte. Kõikidel müntidel on Euroopa Liidu lipu kaksteist tähte.
1-eurosel mündil kujutatakse kultuurilise ja ajaloolise tähtsusega endist parlamendihoonet Casa de la Valli..
Münt on ringlemata (uncirculated) kvaliteedis. Kilepakend.
Tiraaź: 10 000 komplekti
1- ja 2-eurosel mündil kujutatakse Malta ordu embleemi. Aastatel 1530–1798, mil ordu valitses Maltal, hakati kaheksatipulist risti seostama saarega ning tänapäeval nimetatakse seda sageli Malta ristiks.
10-, 20- ja 50-sendisel mündil kujutatakse Malta sümbolit kilpi, millel on vapikujuline Malta lipp. Kilbi kohal asetseb linnriigi tunnus ehk kroon, mis sümboliseerib Malta kindlusi. Kilpi ümbritsevad vasakult poolt oliivipuu oks ning paremalt palmioks. Mõlemad on Maltaga seotud traditsioonilised rahusümbolid. Oksad moodustavad pärja, mille paelale on kirjutatud sõnad „Repubblika ta' Malta” (Malta Vabariik).
1-, 2- ja 5-sendisel mündil kujutatakse umbes 3600 aastat eKr mereäärsele kõrgendikule ehitatud Mnajdra eelajaloolise templi altarit.
Komplektis on kõik Horvaatia 2023.a. käibemündid 1, 2,5, 10, 20, 50 senti, 1€ 2€
Kilepakend
Horvaatia euromüntide rahvuslikul küljel on neli erinevat kujundust, mille taustal on Horvaatia maleruudustik. Kõigil müntidel on ka Euroopa Liidu lipu 12 tähte.
2-eurosel mündil on Horvaatia geograafiline kaart Horvaatia maleruudustiku taustal. Ivan Šivaki kujundatud mündil on käibelelaskmise aasta ja kiri „HRVATSKA”, mis on riigi nimi horvaadi keeles.
2-eurose mündi servatekst: värsid kirjanik Ivan Gundulići näidendist „Dubravka”:„O LIJEPA O DRAGA O SLATKA SLOBODO” („Oh ilus, oh kallis, oh magus vabadus”).
1-eurose mündi on kujundanud Jagor Šunde, David Čemeljić ja Fran Zekan. Sellel kujutatakse nugist Horvaatia maleruudustiku taustal. Nugis on väike imetaja, kes andis oma nime riigi endisele vääringule – kunale. Mündil on käibelelaskmise aasta ja kiri „HRVATSKA”, mis on riigi nimi horvaadi keeles.
10, 20 ja 50-sendisel mündil on leiutaja ja inseneri Nikola Tesla portree. Tesla leiutatud trafot kasutati kõrgsagedus-vahelduvvoolu tootmiseks. Ivan Domagoj Račići kujundatud mündil on käibelelaskmise aasta ja kiri „HRVATSKA”, mis on riigi nimi horvaadi keeles.
1, 2, ja5-sendisel mündil on glagoolitsa nurkkirjas tähed „HR”. Glagoolitsa kiri on vanim slaavi kiri ning seda kasutati Horvaatias kuni 19. sajandini. Maja Škripelj’ kujundatud mündil on käibelelaskmise aasta ja kiri „HRVATSKA”, mis on riigi nimi horvaadi keeles.
Mündil on must välimine rõngas, mis ümbritseb jääkaru kujundust tagaküljel ja kujund esiküljel, moodustades leina sümboli.
Riik Kanada
Nimiväärtus: 2$
Metall: Vask / Nikkel
Kaal: 6,99 g
Läbimõõt: 28 (mm)
Kvaliteet: Unc
Kilepakendis. Kapsel (28 mm) vóimalik osta eraldi
Mündil on dateering 2022 ja kõik tavalise 2-dollarise mündi kujunduselemendid. Tagaküljel on jääkaru kujundus, mida ümbritseb must välisrõngas ja esiküljel kuninganna portree ning must välisring, mis moodustab leina sümboli.
Tiraaz: 30 000 nummerdatud komplekti
Horvaatia euromüntide rahvuslikul küljel on neli erinevat kujundust, mille taustal on Horvaatia maleruudustik. Kõigil müntidel on ka Euroopa Liidu lipu 12 tähte.
2-eurosel mündil on Horvaatia geograafiline kaart Horvaatia maleruudustiku taustal. Ivan Šivaki kujundatud mündil on käibelelaskmise aasta ja kiri „HRVATSKA”, mis on riigi nimi horvaadi keeles.
2-eurose mündi servatekst: värsid kirjanik Ivan Gundulići näidendist „Dubravka”:„O LIJEPA O DRAGA O SLATKA SLOBODO” („Oh ilus, oh kallis, oh magus vabadus”).
1-eurose mündi on kujundanud Jagor Šunde, David Čemeljić ja Fran Zekan. Sellel kujutatakse nugist Horvaatia maleruudustiku taustal. Nugis on väike imetaja, kes andis oma nime riigi endisele vääringule – kunale. Mündil on käibelelaskmise aasta ja kiri „HRVATSKA”, mis on riigi nimi horvaadi keeles.
10, 20 ja 50-sendisel mündil on leiutaja ja inseneri Nikola Tesla portree. Tesla leiutatud trafot kasutati kõrgsagedus-vahelduvvoolu tootmiseks. Ivan Domagoj Račići kujundatud mündil on käibelelaskmise aasta ja kiri „HRVATSKA”, mis on riigi nimi horvaadi keeles.
1, 2, ja5-sendisel mündil on glagoolitsa nurkkirjas tähed „HR”. Glagoolitsa kiri on vanim slaavi kiri ning seda kasutati Horvaatias kuni 19. sajandini. Maja Škripelj’ kujundatud mündil on käibelelaskmise aasta ja kiri „HRVATSKA”, mis on riigi nimi horvaadi keeles.
Nummerdatud, välja antud kogus: 10 000 komplekti
1- ja 2-eurosel mündil kujutatakse kuningas Felipe VI.
10-, 20- ja 50-sendisel mündil kujutatakse Hispaania kirjanduse suurkuju Miguel de Cervantese portreed, kajastamaks kirjaniku ja tema teoste universaalsust.
1-, 2- ja 5-sendisel mündil kujutatakse Santiago de Compostela katedraali, mis on üks romaani arhitektuuri pärleid ning maailma kuulsamaid palverännakute sihtkohti. Obradoiro monumentaalse barokkstiilis fassaadi rajamist alustati aastal 1667 Jose del Toro ja Domingo de Andrade juhendamisel. Ehitustööd viis lõpule Fernando Casas y Novoa 18. sajandil.
