Hiina topeltdraakonid ja külluse jumalus - Chad 5 000 Franki 2024.a. kullatud 99,9% hõbemünt. 62,2 g
Nimiväärtus: 10 000 franki
Kaal: 62,2 g
Hõbe: 99,9%
Mõõtmed: 40 x50 mm
Tiraaź: 699 tk
Kes on rikkuse jumal? Hiinlased on alati huvitatud rikkusest, küllusest ja rikkalikest teemadest. Hiina ajaloos on palju legendaarseid tegelasi, kes on kanoniseeritud rikkuse jumalaks. Need võivad olla rikas ärimees, keegi, kes valvab kinnisvara või keegi, kes vallutab ärituru territooriumi. 2024 on Hiina rohelise puidu draakoni aasta. 2024. aasta Hiina uusaasta päev on laupäeval, 10. veebruaril 2024. Hiina uusaasta päev on noorkuu päev, mis on esimene Kuu päev. Hiina uusaasta festivali viies kuupäev on rikkuse jumala tervituspäev. See kuupäev on kolmapäev, 14. veebruar 2024.
Müütiline olend, kes kannab endas jõudu, jõukust ja varandust, on Hiina draakon - üks neljast Feng Shui taevalikust loomast. Teda hinnatakse kõrgelt „Sheng Chi” ehk „taevase hinge” kandjana. Draakoni hingeõhk on Feng Shui ihaldatuim energia, kuna selle olemasolu meelitab ligi rikkust, õnne ja edu. Hirmuäratavat olendit kasutas iidses Hiinas eksklusiivselt keiser, peegeldades kõrgeimal määral aadlit ja tipptaset.
Hõbe: 99,9%
Kaal: 300 g
Läbimõõt: 110 x 63,5 mm
Kvaliteet: aktiikpronkviimistlus
Nimiväärtus: 10 $
Tiraaź: 300 tk
Muljetavaldav 3D-vorm on viimistletud antiikpronkskattega
Kaal ja tiraaź põhinevad 300 spartalase eepilisel lahingul, kes pidasid Thermopylae lahingus pärslaste vastu 2500 aastat tagasi!
Spartalaste legendaarsete võitluste kangelaslikkus ja kaotused on integreeritud kiivri kujundusse.
Ümmarguse kujuga pakend on Sparta kilbist inspireeritud .
Hõbe: 99.9 %
Kaal: 62,2 g
Läbimõõt: 50 mm
Kvaliteet: Antiikviimistlus
Tiraaź: 500 münti
Skarabeust ehk sõnnikumardikat peeti Vanas-Egiptuses päikesejumal Ra kehastuseks. Usutakse, et skarabeus sümboliseerib ellujäämist, taassündimist,. Skarabeus on õnne, töökuse ja vastupidavuse sümbol.
Kaal: 25 g
Läbimõõt: 40 mm
Metall: vask, ülekullatud
Vermitud kogus: 3 000
Põneva kollektsiooni müntidel kohtuvad 12 Olümpose jumalust ja 12 sodiaagimärki.
Jumalate kuningana on Zeusi seos Lõviga asjakohane, kuna see on "sodiaagimärkide kuningas". Seos omandab mütoloogias palju suurema kaalu: Zeus on tihedalt seotud Heliosega, võib-olla isegi rohkem kui Apolloga, kuna Heliost nimetatakse "Zeusi silmaks" ja tema enda orfihümnis nimetatakse seda Zeusiks. Eeter (ürgne valgus, mis valgustab taevast) on "Zeusi jõud" ning tema roll tsivilisatsiooni, õigluse ja õiguse jumalana on väga sarnane päikesejumalate, nagu Shamash ja Ra, omaga (ka Apollol jagab neid jooni, kuna ta ka õigluse ja õiguse jumal). Zeusi nimetatakse otse Päikeseks mõnes konkreetses kreeka-rooma usutraditsioonis, näiteks Pythagorase filosoofias, kus ta on olümplaste ülemaailmne päike. Kuna Päike sümboliseerib keskpunkti, on ka Lõvi asend sodiaagis.
Olümpose jumalad (nimetatud ka: kaksteist jumalat, nn Olümpose jumaluste ring) on kreeka mütoloogia tähtsamad jumalad, kes moodustasid taevase, Olümpose mäel elutseva perekonna.
See, missuguseid jumalaid Olümpose 12 jumala sekka arvatakse, on muutlik. Edith Hamiltoni "Antiikmütoloogia" järgi olid need jumalad järgmised:
Zeus (rooma mütoloogias Jupiter) – peajumal, taeva-, vihma- ja äikesejumal
Hera (rooma mütoloogias Juno) – Zeusi naine ja õde, taeva- ja abielu jumalanna
Poseidon (rooma mütoloogias Neptunus) – Zeusi vend, merejumal
Demeter (rooma mütoloogias Ceres) – Zeusi õde, vilja-ja põllutööjumalanna
Hestia (rooma mütoloogias Vesta) – Zeusi õde, kodukoldejumalanna
Ares (rooma mütoloogias Mars) – Zeusi ja Hera poeg, sõjajumal
Athena (rooma mütoloogias Minerva) – Zeusi tütar, tarkusejumalanna
Apollon (rooma mütoloogias Apollo) – Zeusi poeg, Artemise vend, valguse- ja ennustusjumal
Aphrodite (rooma mütoloogias Venus) – Zeusi tütar, armastus- ja ilujumalanna
Hermes (rooma mütoloogias Mercurius) – Zeusi poeg, teekäijate ja kaupmeeste jumal
Artemis (rooma mütoloogias Diana) – Zeusi tütar, Apolloni õde, jahi-, kuu- ja nõidusejumalanna
Hephaistos (rooma mütoloogias Vulcanus) – Hera poeg, tule- ja sepatööjumal
Kaal: 25 g
Läbimõõt: 40 mm
Metall: vask, ülekullatud
Vermitud kogus: 3 000
Põneva kollektsiooni müntidel kohtuvad 12 Olümpose jumalust ja 12 sodiaagimärki.
Olümpose jumalad (nimetatud ka: kaksteist jumalat, nn Olümpose jumaluste ring) on kreeka mütoloogia tähtsamad jumalad, kes moodustasid taevase, Olümpose mäel elutseva perekonna.
See, missuguseid jumalaid Olümpose 12 jumala sekka arvatakse, on muutlik. Edith Hamiltoni "Antiikmütoloogia" järgi olid need jumalad järgmised:
Zeus (rooma mütoloogias Jupiter) – peajumal, taeva-, vihma- ja äikesejumal
Hera (rooma mütoloogias Juno) – Zeusi naine ja õde, taeva- ja abielu jumalanna
Poseidon (rooma mütoloogias Neptunus) – Zeusi vend, merejumal
Demeter (rooma mütoloogias Ceres) – Zeusi õde, vilja-ja põllutööjumalanna
Hestia (rooma mütoloogias Vesta) – Zeusi õde, kodukoldejumalanna
Ares (rooma mütoloogias Mars) – Zeusi ja Hera poeg, sõjajumal
Athena (rooma mütoloogias Minerva) – Zeusi tütar, tarkusejumalanna
Apollon (rooma mütoloogias Apollo) – Zeusi poeg, Artemise vend, valguse- ja ennustusjumal
Aphrodite (rooma mütoloogias Venus) – Zeusi tütar, armastus- ja ilujumalanna
Hermes (rooma mütoloogias Mercurius) – Zeusi poeg, teekäijate ja kaupmeeste jumal
Artemis (rooma mütoloogias Diana) – Zeusi tütar, Apolloni õde, jahi-, kuu- ja nõidusejumalanna
Hephaistos (rooma mütoloogias Vulcanus) – Hera poeg, tule- ja sepatööjumal
Kaal: 1/2 untsi
Hõbe: 99,9%
Läbimõõt: 40 mm
Nimiväärtus: 2 sedi
Tiraaź: 1000 tk
Kinkekaart- pakend, sertifikaat.