Horvaatia 2 Eur 2023 juubelimünt - euro kasutuselevõtt Horvaatia ametliku vääringuna 1. jaanuaril 2023
Kirjeldus: mündil on horisontaalselt selle käibele lasknud riigi nimi „HRVATSKA” („Horvaatia”) ja käibelelaskmise aasta 2023 ning mündi siseserval sõnad „ČLANICA EUROPODRUČJA” („euroala liige”). Nendest moodustub stiliseeritud euro sümbol. Mündi kujunduse teine keskne element on iseloomulik ruudustik, mis on äratuntav Horvaatia sümbol ja moodustab osa Horvaatia Vabariigi vapist. Mündi välisringil on kujutatud Euroopa Liidu lipu 12 tähte.
Emissiooni maht: 250 000 münti
Komplektis on kõik Horvaatia 2023.a. käibemündid 1, 2,5, 10, 20, 50 senti, 1€ 2€
Kilepakend
Horvaatia euromüntide rahvuslikul küljel on neli erinevat kujundust, mille taustal on Horvaatia maleruudustik. Kõigil müntidel on ka Euroopa Liidu lipu 12 tähte.
2-eurosel mündil on Horvaatia geograafiline kaart Horvaatia maleruudustiku taustal. Ivan Šivaki kujundatud mündil on käibelelaskmise aasta ja kiri „HRVATSKA”, mis on riigi nimi horvaadi keeles.
2-eurose mündi servatekst: värsid kirjanik Ivan Gundulići näidendist „Dubravka”:„O LIJEPA O DRAGA O SLATKA SLOBODO” („Oh ilus, oh kallis, oh magus vabadus”).
1-eurose mündi on kujundanud Jagor Šunde, David Čemeljić ja Fran Zekan. Sellel kujutatakse nugist Horvaatia maleruudustiku taustal. Nugis on väike imetaja, kes andis oma nime riigi endisele vääringule – kunale. Mündil on käibelelaskmise aasta ja kiri „HRVATSKA”, mis on riigi nimi horvaadi keeles.
10, 20 ja 50-sendisel mündil on leiutaja ja inseneri Nikola Tesla portree. Tesla leiutatud trafot kasutati kõrgsagedus-vahelduvvoolu tootmiseks. Ivan Domagoj Račići kujundatud mündil on käibelelaskmise aasta ja kiri „HRVATSKA”, mis on riigi nimi horvaadi keeles.
1, 2, ja5-sendisel mündil on glagoolitsa nurkkirjas tähed „HR”. Glagoolitsa kiri on vanim slaavi kiri ning seda kasutati Horvaatias kuni 19. sajandini. Maja Škripelj’ kujundatud mündil on käibelelaskmise aasta ja kiri „HRVATSKA”, mis on riigi nimi horvaadi keeles.
Bu kvaliteedis mündi on kaasas sertifikaat, Münt on kapslis, kinkekarbita.
Nimiväärtus: 4 €
Hõbe: 99,9%
Kaal: 31,1 g
Läbimõõt: 38,6 mm
Tiraaž: 15 000
Kvaliteet: bu
Tiraaz: 30 000 nummerdatud komplekti
Horvaatia euromüntide rahvuslikul küljel on neli erinevat kujundust, mille taustal on Horvaatia maleruudustik. Kõigil müntidel on ka Euroopa Liidu lipu 12 tähte.
2-eurosel mündil on Horvaatia geograafiline kaart Horvaatia maleruudustiku taustal. Ivan Šivaki kujundatud mündil on käibelelaskmise aasta ja kiri „HRVATSKA”, mis on riigi nimi horvaadi keeles.
2-eurose mündi servatekst: värsid kirjanik Ivan Gundulići näidendist „Dubravka”:„O LIJEPA O DRAGA O SLATKA SLOBODO” („Oh ilus, oh kallis, oh magus vabadus”).
1-eurose mündi on kujundanud Jagor Šunde, David Čemeljić ja Fran Zekan. Sellel kujutatakse nugist Horvaatia maleruudustiku taustal. Nugis on väike imetaja, kes andis oma nime riigi endisele vääringule – kunale. Mündil on käibelelaskmise aasta ja kiri „HRVATSKA”, mis on riigi nimi horvaadi keeles.
10, 20 ja 50-sendisel mündil on leiutaja ja inseneri Nikola Tesla portree. Tesla leiutatud trafot kasutati kõrgsagedus-vahelduvvoolu tootmiseks. Ivan Domagoj Račići kujundatud mündil on käibelelaskmise aasta ja kiri „HRVATSKA”, mis on riigi nimi horvaadi keeles.
1, 2, ja5-sendisel mündil on glagoolitsa nurkkirjas tähed „HR”. Glagoolitsa kiri on vanim slaavi kiri ning seda kasutati Horvaatias kuni 19. sajandini. Maja Škripelj’ kujundatud mündil on käibelelaskmise aasta ja kiri „HRVATSKA”, mis on riigi nimi horvaadi keeles.
Kirjeldus: kasutatud on kahte kaasaegset kujunduselementi: Karl Suure monogramm ja Aacheni toomkiriku kaheksanurkne põhiplaan. Need kaks motiivi on oskuslikult ühendatud iseseisvaks kunstiteoseks. Kujundus on väljapaistev eriti oma dünaamilisuse ja kolmemõõtmelisuse poolest. Mündiga avaldatakse uuenduslikul viisil tunnustust Euroopa ajaloo silmapaistvale tegelasele. Mündi siseringi ülaosas on kiri „KARL DER GROßE”, alaosas aga käibelelaskmise aasta (2023), aastaarvud 748–814, Saksamaa kui käibele laskva riigi tunnus D, vermiva rahapaja tunnus (A, D, F, G või J) ja kunstniku nimetähed TW. Mündi välisringil on kujutatud Euroopa Liidu lipu 12 tähte.
Emissiooni maht: 20 miljon münti
Emissiooni aeg: märts 2023.
Kirjeldus: mündil on kujutatud Itaalia kirjaniku Alessandro Manzoni poolportree, mille kujunduses on eeskuju võetud 1967. aastal välja antud 100 000 liirisel pangatähel kasutatud pildist. Portreest vasakul on Itaalia Vabariigi akronüüm RI ja aastaarvud 1873–2023 (kirjaniku surma-aasta ja mündi käibelelaskmise aasta) ning kaarekujuliselt sõnad „ALESSANDRO MANZONI”. Paremal on Rooma rahapaja tunnus R ja kujundaja Antonio Vecchio initsiaalid AV. Mündi välisringil on kujutatud Euroopa Liidu lipu 12 tähte.
Emissiooni maht: 3 miljonit münti
Emissiooni aeg: jaanuar 2023.
Emissiooni maht: 125 000 münti
Kirjeldus: suvise pööripäeva tulefestivalid kanti 2015. aastal UNESCO inimkonna vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja. Need on traditsioonilised ja populaarsed pidustused, mida Andorras igal aastal laialdaselt tähistatakse. Mündil on kujutatud inimkuju („fallaire”), kes kannab traditsioonilist keepi ja teeb „fallaga” tuleringe. See on festivali peamine element ja koosneb puukoorest, mida pärast süütamist energiliselt keerutatakse, luues suuri tuleringe. Taustal olev joonte graafiline kujundus kujutab endast suvist pööripäeva koos käibelelaskva riigi nimega „ANDORRA” ja aastaarvuga 2023. Mündi välisringil on kujutatud Euroopa Liidu lipu 12 tähte.
Emissiooni maht: 70 000 münti
Emissiooni aeg: 2023. aasta viimane kvartal.
Kirjeldus: mündil on Manzoni portree, kirjasulg ja tema meistriteose „I Promessi Sposi” algus. Ülaosas on poolkaares vasakult paremale tekst „CITTÀ DEL VATICANO”. Allosas on kiri „Alessandro Manzoni” ja aastaarvud 1873◦2023. Vasakul on rahapaja tunnus R. Mündi välisringil on kujutatud Euroopa Liidu lipu 12 tähte.
Emissiooni maht: 82 500 münti
Emissiooni aeg: 2023.
