Horvaatia 2 Eur 2024 juubelimünt - Marko Marulići kauakestva vaimse pärandi 500. aastapäev
Hind:
17,00 €
Motiiv: Marko Marulići kauakestva vaimse pärandi 500. aastapäev
Kirjeldus: selle olulise aastapäeva tähtsuse rõhutamiseks kuulutas Horvaatia Vabariigi valitsus 2024. aasta Marko Marulići aastaks. Mündi rahvusliku külje keskne motiiv on horvaadi kirjaniku Marko Marulići (1450–1524) portree. Marko Marulić (Marul) sündis Splitis 1450. aastal ja temast sai Euroopa kristliku humanismi ja renessansiajastu eepika üks silmapaistvaid esindajaid. Marulić kirjutas peamiselt ladinakeelset proosat ja luulet, võttes eeskuju piiblist, kirikuisade filosoofilistest tekstidest ja antiigiklassikast. Oma suurteose, poeemi „Judita” kirjutas ta horvaadi keeles. Tegemist on esimese horvaadi keeles kirjutatud autoriteosega horvaadi kirjanduses ning selles on viiteid nii Vergiliuse tekstidele kui ka piiblile. Marulići tõeliselt renessanslik horvaadi, ladina ja itaalia kirjandustraditsioonide süntees andis tulemuseks meistriteose. Poeem sai valmis aastal 1501, kuid esimest korda avaldati see 20 aastat hiljem. Mündi servas on sõõrina kirjas ka käibelelaskva riigi kahetäheline kood HR (Horvaatia), käibelelaskmise aasta 2024 ja tekst „MARKO MARULIĆ”. Mündi välisringil on kujutatud Euroopa Liidu lipu 12 tähte.
Emissiooni maht: 200 000 münti
Kirjeldus: selle olulise aastapäeva tähtsuse rõhutamiseks kuulutas Horvaatia Vabariigi valitsus 2024. aasta Marko Marulići aastaks. Mündi rahvusliku külje keskne motiiv on horvaadi kirjaniku Marko Marulići (1450–1524) portree. Marko Marulić (Marul) sündis Splitis 1450. aastal ja temast sai Euroopa kristliku humanismi ja renessansiajastu eepika üks silmapaistvaid esindajaid. Marulić kirjutas peamiselt ladinakeelset proosat ja luulet, võttes eeskuju piiblist, kirikuisade filosoofilistest tekstidest ja antiigiklassikast. Oma suurteose, poeemi „Judita” kirjutas ta horvaadi keeles. Tegemist on esimese horvaadi keeles kirjutatud autoriteosega horvaadi kirjanduses ning selles on viiteid nii Vergiliuse tekstidele kui ka piiblile. Marulići tõeliselt renessanslik horvaadi, ladina ja itaalia kirjandustraditsioonide süntees andis tulemuseks meistriteose. Poeem sai valmis aastal 1501, kuid esimest korda avaldati see 20 aastat hiljem. Mündi servas on sõõrina kirjas ka käibelelaskva riigi kahetäheline kood HR (Horvaatia), käibelelaskmise aasta 2024 ja tekst „MARKO MARULIĆ”. Mündi välisringil on kujutatud Euroopa Liidu lipu 12 tähte.
Emissiooni maht: 200 000 münti
Sarnased tooted
Komplektis 5 rahapaja tähistusega mündid (A; G; D; J, F)
Motiiv: Mecklenburg-Vorpommern
Kirjeldus: münt on pühendatud Mecklenburg-Vorpommerni liidumaale. Tegemist on Saksamaa liidumaid kajastavate 2-euroste mälestusmüntide teise seeria emissiooniga. Igal aastal avaldatakse mündiga austust ühele 16 liidumaast, kujutades olulist hoonet või kohta. Liidumaade järjestus põhineb ülemkoja (Bundesrat) roteeruval presidentuuril; ülemkoda on üks Saksamaa Liitvabariigi viiest alalisest põhiseaduslikust organist ja see esindab liidumaade huve. Mündil on kujutatud Königsstuhl, mis on Rügeni saarel Jasmundi rahvuspargis asuv kriidikaljudest ja pöögimetsast koosnev tuntud maamärk. Kaljud on kujutatud vaatega ranna suunas, mis toob eriti hästi esile selle ainulaadse loodusliku vaatamisväärsuse monumentaalsuse. Peente üksikasjadega pilt ühendab mere, linnuriigi ja inimkonna, mõjudes ülendavalt. Reljeefi on oskuslikult sobitatud moodne tüpograafia, mis harmoneerub lendava kajakaga. Mündi siseringi ülemisel poolel on kiri „MECKLENBURG VORPOMMERN”, käibelelaskmise aasta 2024, Saksamaa kui käibelelaskva riigi kood D ja üleval paremal täht X, mis hoiab kohta vastava rahapaja tunnusele (A, D, F, G või J). Kunstniku Michael Otto (Rodenbach, Saksamaa) initsiaalid asuvad siseringi allosas. Mündi välisringil on kujutatud Euroopa Liidu lipu 12 tähte.
Emissiooni maht: 30 miljonit münti
Motiiv: Mecklenburg-Vorpommern
Kirjeldus: münt on pühendatud Mecklenburg-Vorpommerni liidumaale. Tegemist on Saksamaa liidumaid kajastavate 2-euroste mälestusmüntide teise seeria emissiooniga. Igal aastal avaldatakse mündiga austust ühele 16 liidumaast, kujutades olulist hoonet või kohta. Liidumaade järjestus põhineb ülemkoja (Bundesrat) roteeruval presidentuuril; ülemkoda on üks Saksamaa Liitvabariigi viiest alalisest põhiseaduslikust organist ja see esindab liidumaade huve. Mündil on kujutatud Königsstuhl, mis on Rügeni saarel Jasmundi rahvuspargis asuv kriidikaljudest ja pöögimetsast koosnev tuntud maamärk. Kaljud on kujutatud vaatega ranna suunas, mis toob eriti hästi esile selle ainulaadse loodusliku vaatamisväärsuse monumentaalsuse. Peente üksikasjadega pilt ühendab mere, linnuriigi ja inimkonna, mõjudes ülendavalt. Reljeefi on oskuslikult sobitatud moodne tüpograafia, mis harmoneerub lendava kajakaga. Mündi siseringi ülemisel poolel on kiri „MECKLENBURG VORPOMMERN”, käibelelaskmise aasta 2024, Saksamaa kui käibelelaskva riigi kood D ja üleval paremal täht X, mis hoiab kohta vastava rahapaja tunnusele (A, D, F, G või J). Kunstniku Michael Otto (Rodenbach, Saksamaa) initsiaalid asuvad siseringi allosas. Mündi välisringil on kujutatud Euroopa Liidu lipu 12 tähte.
Emissiooni maht: 30 miljonit münti
22,00 €
Motiiv: 2024. aasta olümpiamängud – maadlus
Kirjeldus: 2024. aasta Pariisi olümpiamängude ootuses lähtub Pariisi rahapaja Pariisi motiivist ja oma pärandist. 100 aastat pärast 1924. aasta olümpiamänge korraldab Prantsusmaa pealinn taas suveolümpia. See on rahvusvahelise vastukajaga üritus, mis kogub eelnevatel aastatel järk-järgult tuure ja kulmineerub 2024. aastal kahe olümpiamängudele pühendatud kaheeurose mälestusmündi käibele laskmisega. Mündil on kujutatud Heraklest – rahvuskangelast ja Prantsusmaa numismaatika ikooni – maadlemas Notre-Dame’i kimääriga nii, nagu seda tehti antiikaja olümpiamängudel. Maadlejaid on kujutatud Notre-Dame’i katedraali ees. Taustal on staadion, mille vasakul poolel on 2024. aasta Pariisi olümpiamängude embleem. Staadioni jooksuradadele on märgitud aastaarv, tähis RF ja rahapaja tunnus. Mündi välisringil on kujutatud Euroopa Liidu lipu 12 tähte.
Emissiooni maht: 510 000 münti
Kirjeldus: 2024. aasta Pariisi olümpiamängude ootuses lähtub Pariisi rahapaja Pariisi motiivist ja oma pärandist. 100 aastat pärast 1924. aasta olümpiamänge korraldab Prantsusmaa pealinn taas suveolümpia. See on rahvusvahelise vastukajaga üritus, mis kogub eelnevatel aastatel järk-järgult tuure ja kulmineerub 2024. aastal kahe olümpiamängudele pühendatud kaheeurose mälestusmündi käibele laskmisega. Mündil on kujutatud Heraklest – rahvuskangelast ja Prantsusmaa numismaatika ikooni – maadlemas Notre-Dame’i kimääriga nii, nagu seda tehti antiikaja olümpiamängudel. Maadlejaid on kujutatud Notre-Dame’i katedraali ees. Taustal on staadion, mille vasakul poolel on 2024. aasta Pariisi olümpiamängude embleem. Staadioni jooksuradadele on märgitud aastaarv, tähis RF ja rahapaja tunnus. Mündi välisringil on kujutatud Euroopa Liidu lipu 12 tähte.
Emissiooni maht: 510 000 münti
25,00 €
Motiiv: Rita Levi-Montalcini
Kirjeldus: mündil on esiplaanil kujutatud Rita Levi-Montalcini poolpikkuses portree, mis on inspireeritud Manuela Fabbri fotodest. Taustal on mikroskoop, mis on võetud kuulsa teadlase venna Gino Levi-Montalcini kujundatud medalilt ja mille alus on hobuserauakujuline. See sümboliseerib head õnne, mis aitas võita 1986. aasta Nobeli meditsiiniauhinna. Ülaosas on kaarekujuliselt kiri „RITA LEVI-MONTALCINI”, vasakul Itaalia Vabariigi akronüüm RI ja Rooma rahapaja tähis R, allosas mündi käibelelaskmise aasta 2024 ja paremal autori Silvia Petrassi initsiaalid SP. Mündi välisringil on kujutatud Euroopa Liidu lipu 12 tähte.
Emissiooni maht: 3 miljonit münti
Kirjeldus: mündil on esiplaanil kujutatud Rita Levi-Montalcini poolpikkuses portree, mis on inspireeritud Manuela Fabbri fotodest. Taustal on mikroskoop, mis on võetud kuulsa teadlase venna Gino Levi-Montalcini kujundatud medalilt ja mille alus on hobuserauakujuline. See sümboliseerib head õnne, mis aitas võita 1986. aasta Nobeli meditsiiniauhinna. Ülaosas on kaarekujuliselt kiri „RITA LEVI-MONTALCINI”, vasakul Itaalia Vabariigi akronüüm RI ja Rooma rahapaja tähis R, allosas mündi käibelelaskmise aasta 2024 ja paremal autori Silvia Petrassi initsiaalid SP. Mündi välisringil on kujutatud Euroopa Liidu lipu 12 tähte.
Emissiooni maht: 3 miljonit münti
7,00 €
Motiiv: jõulukroon
Kirjeldus: jõulukroon on Läti iidne jõulukaunistus. Mündil on kujutatud traditsioonilist moodulitest moodustatud kaheksatahukat, mis koosneb 12 omavahel ühendatud kõrrest ning sümboliseerib aastat ja selle 12 kuud. Jõulukroon on üks vanimaid jõulukaunistusi, mida kasutati ammu enne jõulupuud. Kujutise all vasakul on käibelelaskva riigi nimi „LATVIJA” ja all paremal on käibelelaskmise aasta 2024. Mündi välisringil on kujutatud Euroopa Liidu lipu 12 tähte.
Emissiooni maht: 413 000 münti
Kirjeldus: jõulukroon on Läti iidne jõulukaunistus. Mündil on kujutatud traditsioonilist moodulitest moodustatud kaheksatahukat, mis koosneb 12 omavahel ühendatud kõrrest ning sümboliseerib aastat ja selle 12 kuud. Jõulukroon on üks vanimaid jõulukaunistusi, mida kasutati ammu enne jõulupuud. Kujutise all vasakul on käibelelaskva riigi nimi „LATVIJA” ja all paremal on käibelelaskmise aasta 2024. Mündi välisringil on kujutatud Euroopa Liidu lipu 12 tähte.
Emissiooni maht: 413 000 münti
7,00 €
Motiiv: 100 aastat suusatamist Andorras
Kirjeldus: arvatakse, et Andorra elanike esimesed kokkupuuted suusatamisega leidsid aset 1924. aastal. Praegu on suusatamine riigis kõige olulisem spordiala ning tänu lumistele mägedele, imelistele maastikele ja maailmaklassi suusakuurortidele on Andorrast kujunenud populaarne suusareiside sihtkoht. Mündi kujundus tähistab saja aasta möödumist sellest, kui Andorras hakati suusatamisega tegelema. Kujutatud on suusataja silueti alaosa, mille kõrval on käibelelaskva riigi nimi „ANDORRA” ja käibelelaskmise aasta 2024. Mündi välisringil on kujutatud Euroopa Liidu lipu 12 tähte.
Emissiooni maht: 60 000 münti
Kirjeldus: arvatakse, et Andorra elanike esimesed kokkupuuted suusatamisega leidsid aset 1924. aastal. Praegu on suusatamine riigis kõige olulisem spordiala ning tänu lumistele mägedele, imelistele maastikele ja maailmaklassi suusakuurortidele on Andorrast kujunenud populaarne suusareiside sihtkoht. Mündi kujundus tähistab saja aasta möödumist sellest, kui Andorras hakati suusatamisega tegelema. Kujutatud on suusataja silueti alaosa, mille kõrval on käibelelaskva riigi nimi „ANDORRA” ja käibelelaskmise aasta 2024. Mündi välisringil on kujutatud Euroopa Liidu lipu 12 tähte.
Emissiooni maht: 60 000 münti
35,00 €
