Leedu euromündikomplekt 2023.a. (3,88€)

Komplektis on kõik Malta käibemündid 1, 2,5, 10, 20, 50 senti, 1€ 2€ 2024.a. pitseriga ja lisaks 2€ juubelimünt Malta Cittadella (Gozo)
Tiraaź: 10 000 komplekti

1- ja 2-eurosel mündil kujutatakse Malta ordu embleemi. Aastatel 1530–1798, mil ordu valitses Maltal, hakati kaheksatipulist risti seostama saarega ning tänapäeval nimetatakse seda sageli Malta ristiks.

10-, 20- ja 50-sendisel mündil kujutatakse Malta sümbolit kilpi, millel on vapikujuline Malta lipp. Kilbi kohal asetseb linnriigi tunnus ehk kroon, mis sümboliseerib Malta kindlusi. Kilpi ümbritsevad vasakult poolt oliivipuu oks ning paremalt palmioks. Mõlemad on Maltaga seotud traditsioonilised rahusümbolid. Oksad moodustavad pärja, mille paelale on kirjutatud sõnad „Repubblika ta' Malta” (Malta Vabariik).

1-, 2- ja 5-sendisel mündil kujutatakse umbes 3600 aastat eKr mereäärsele kõrgendikule ehitatud Mnajdra eelajaloolise templi altarit.

Komplektis on kõik Kreeka käibemündid 1, 2,5, 10, 20, 50 senti, 1€ 2€ 2024.a. pitseriga

Tiraaz 7500 komplekti.

Kreeka euro müntide kujunduse valisid majandusminister ja Kreeka Keskpanga president kavandite hulgast, mille esitas kunsti- ja tehnikaekspertide komitee. Võidutöö autor on skulptor Georges Stamatopoulos, kelle tegevust toetas Kreeka Keskpank. Eri nimiväärtusega müntidel kasutatakse erinevat motiivi.

2€ mündil kujutatakse stseeni Sparta mosaiigilt (3. sajand), kus sõnni kuju võtnud Zeus röövib Europe. Europe on tegelane Kreeka mütoloogiast, kelle järgi Euroopa sai oma nime. 2-eurose mündi servatekst: EΛΛHNIKH ΔHMOKPATIA * (Kreeka Vabariik).

1€ mündil kujutatav öökulli motiiv on pärit Antiik-Ateena 4-drahmiselt mündilt (5. sajand eKr).

50-sendisel mündil kujutatakse Kreeka ühe silmapaistvama poliitiku Eleftherios Venizelose (1864–1936) portreed. Ta oli sotsiaalreformi algataja ja tunnustatud diplomaat, kes etendas keskset rolli Kreeka riigi reformimisel ning Põhja-Kreeka ja Egeuse saarte vabastamisel.

20-sendine münt on pühendatud juhtivale Kreeka ja Euroopa poliitikule ning diplomaadile Ioannis Capodistriasele (1776–1831), kellest sai pärast iseseisvussõda (1821–1827) Kreeka esimene kuberner (1830–1831).

10-sendisel mündil on Rigas Fereose (Velestinlis; 1757–1798) portree. Tegu oli Kreeka valgustusajastu suurkujuga, kes võitles Balkani vabastamise eest Ottomani võimu alt.

5-sendisel mündil kujutatakse moodsat avameretankrit, mis sümboliseerib Kreeka laevanduse uuenduslikkust.

2-sendisel mündil kujutatakse Kreeka iseseisvussõjas (1821–27) kasutatud sõjalaeva korvetti.

1-sendisel mündil kujutatakse Ateena demokraatia ajast (5. sajand eKr) pärinevat trireemi, mis oli enam kui 200 aasta jooksul suurim sõjalaev.

Komplektis on kõik Horvaatia 2023.a. käibemündid 1, 2,5, 10, 20, 50 senti, 1€ 2€
Tiraaz: 30 000 nummerdatud komplekti

Horvaatia euromüntide rahvuslikul küljel on neli erinevat kujundust, mille taustal on Horvaatia maleruudustik. Kõigil müntidel on ka Euroopa Liidu lipu 12 tähte.

2-eurosel mündil on Horvaatia geograafiline kaart Horvaatia maleruudustiku taustal. Ivan Šivaki kujundatud mündil on käibelelaskmise aasta ja kiri „HRVATSKA”, mis on riigi nimi horvaadi keeles.

2-eurose mündi servatekst: värsid kirjanik Ivan Gundulići näidendist „Dubravka”:„O LIJEPA O DRAGA O SLATKA SLOBODO” („Oh ilus, oh kallis, oh magus vabadus”).

1-eurose mündi on kujundanud Jagor Šunde, David Čemeljić ja Fran Zekan. Sellel kujutatakse nugist Horvaatia maleruudustiku taustal. Nugis on väike imetaja, kes andis oma nime riigi endisele vääringule – kunale. Mündil on käibelelaskmise aasta ja kiri „HRVATSKA”, mis on riigi nimi horvaadi keeles.

10, 20 ja 50-sendisel mündil on leiutaja ja inseneri Nikola Tesla portree. Tesla leiutatud trafot kasutati kõrgsagedus-vahelduvvoolu tootmiseks. Ivan Domagoj Račići kujundatud mündil on käibelelaskmise aasta ja kiri „HRVATSKA”, mis on riigi nimi horvaadi keeles.

1, 2, ja5-sendisel mündil on glagoolitsa nurkkirjas tähed „HR”. Glagoolitsa kiri on vanim slaavi kiri ning seda kasutati Horvaatias kuni 19. sajandini. Maja Škripelj’ kujundatud mündil on käibelelaskmise aasta ja kiri „HRVATSKA”, mis on riigi nimi horvaadi keeles.

Tema Majesteet kuningas Charles III tôusis Briti troonile 8. septembril 2022 pärast oma ema, kuninganna Elizabeth II surma.

Tema Majesteedi Kuninga valitsemisaja esimesed käibemündid tähistavad Ühendkuningriigi ajaloo verstapostilist aastat. 6. mail 2023 toimus kuningas Charles III kroonimine Westminsteri kloostris üleriigiliste pidustustega ja samal aastal Tema Majesteedi 75. sünnipäevaga. Nendel uhiuutel Ühendkuningriigi müntidel on Kuninga ametlik mündiportree ning need kehastavad üleminekut uuele valitsemisajale.

Ühendkuningriigi uute käibemüntidena on tagakülje kujundus inspireeritud Ühendkuningriigi neljast riigist ja peegeldab mõningaid Tema Majesteedi kirgi; Mündi kujundused on saanud ka Kuninga isikliku heakskiidu. Peagi on need kaasaegsed kujundused tuttavad miljonitele inimestele Ühendkuningriigis ja kogu maailmas.

Komplektis on kõik Hispaania käibemündid 1, 2,5, 10, 20, 50 senti, 1€ 2€ 2024.a. pitseriga ehk Kuningas Felipe VI valitsusaja esimese aastakäigu mündid ning môlemad 2024.a. Hispaania juubelimündud (2€ UNESCO Sevilla ja Hispaania politsei)

Nummerdatud, välja antud kogus: 10 000 komplekti

1- ja 2-eurosel mündil kujutatakse kuningas Felipe VI.

10-, 20- ja 50-sendisel mündil kujutatakse Hispaania kirjanduse suurkuju Miguel de Cervantese portreed, kajastamaks kirjaniku ja tema teoste universaalsust.
1-, 2- ja 5-sendisel mündil kujutatakse Santiago de Compostela katedraali, mis on üks romaani arhitektuuri pärleid ning maailma kuulsamaid palverännakute sihtkohti. Obradoiro monumentaalse barokkstiilis fassaadi rajamist alustati aastal 1667 Jose del Toro ja Domingo de Andrade juhendamisel. Ehitustööd viis lõpule Fernando Casas y Novoa 18. sajandil.