Lepatriinu - õnne ja edu sümbol. Palau 5 $ 2021.a. 1 untsine värvitrükis 99,9% hõbemünt
Kaal: 1 unts
Hõbe: 92,5%
Läbimõõt: 38.61 mm
Nimiväärtus 5 $ Palau
Tiraaź: 2021
Münt on pakendatud kinkekarpi, kaasas sertifikaat.
Lepatriinu on olnud õnne ja edu sümbol juba üle 1000 aasta! Legend ütleb, et lepatriinu saavutas oma "õnneliku" staatuse esmakordselt siis, kui ta maandus mehe kaelal, keda Prantsuse timukas pidi hukkama. Mees kinnitas oma süütust ja lepatriinu laskus ta kaelale, et timukat takistada. Seda peeti jumalikuks sekkumiseks ja see säästis mehe elu ning hiljem osutus ta süütuks.
Lepatriinu legend kasvas, kui Euroopa põllumehed palusid abi rööputukate vastu ja Lepatriinu saabus kohe pärast seda.
See imeline hõbemünt on teile kindlasti õnne märk! Kunagi varem pole Lepatriinut nii kaunilt mündile toodud. Ülikõrge reljeef koos keeruka värvitrükitehnikaga muudab selle mündi elavaks. Tundub, et see võtab mündist igal hetkel lennata. Värvikat Lepatriinuit ümbritsevad rohelised neljalehelised ristikheinalehed, mis muudavad selle mündi veelgi õnnetoovamaks!
Lõbus fakt: kas teadsite, et nende tiibade löök on kuni 90 lööki sekundis?
Ainult 2021. münti - hankige oma õnnetalisman enne, kui see meie riiulitelt välja lendab.
Video
Hõbe: 99.9 %
Kaal: 62,2g
Läbimõõt: 55 mm
Kvaliteet: Proof
Tiraaź: 500 münti
Muljetavaldaval 55 mm läbimõõdu ja 62,2 grammise kaaluga (2 untsi) antiikviimistlusega mündil reversil on Rootsi sõjalaev VASA, mis ehitati aastatel 1626–1628 ja mis uppus oma esmareisil 10. augustil 1628, olles purjetanud ainult 0,7 meremiili (umbes 1,3 kilomeetrit).
Laeva täpne asukoht unustati pärast enamiku pronkskahurite ülestõstmist 17. sajandil. Vasa leiti uuesti 1950. aastate lõpus keset tiheda liiklusega laevateed Stockholmi sadama lähedalt. Laev tõsteti 1961. aastal üles ning selgus, et suurem osa selle kerest on suhteliselt tervena säilinud. Alguses paigutati see ajutisse Wasavarveti muuseumi ja 1988. aastal viidi üle Stockholmi Vasa muuseumi. Laev on üks Rootsi populaarsemaid vaatamisväärsusi: aastatel 1961–2009 käis seda vaatamas üle 28 miljoni inimese. Vasast on saanud pärast ülestõstmist Rootsi suurvõimu ajastu sümbol.
Mündi aversil on Tema Majesteedi kuninganna Elizabeth II portree. “NIUE” - emiteeriv riik, “ELIZABETH II” - kuninganna nimi, “2 oz Ag 999” - mündi kaal ja hõbedasisaldus, “20210” - väljalaskeaasta ja “FIVE DOLLARS” - nimiväärtus.
Tiraaź vaid 500 münti maailmas.
Hõbe: 99,9%
Kaal: 62.42 g
Läbimõõt: 40 mm
Tiraaž: 550
Sarjas on varm ilmunud ka ansamblile "Queen" "Elton John" ja D.Bowie.
Ei juhtu sageli, et bänd haarab põlvkondi, kuid The Who on oma plahvatusliku esinemisega olnud osa Suurbritannia heliribast üle 50 aasta. Koos esitasid murrangulised juhtkitarrist Pete Townshend, mikrofoni keerutavad Roger Daltrey, John ‘The Ox’ Entwistle ja mavericki trummar Keith Moon žanritele väljakutse, purustasid plaate ja vaimustasid fänne ainulaadse stiiliga.
The Who on 1964. aastal loodud Suurbritannia rokkansambel, mis on saanud üheks kuulsamaks ja mõjukamaks koosseisuks rokkmuusika ajaloos. Ansambli kontserdid olid energilised ja algusaastail pälvisid nad tähelepanu laval pillide lõhkumisega. The Who alustas karjääri lihtsate pop/R&B-stiilis singlitega, kuid pärast esimest albumit liikusid nad keerukamate heliteoste poole. Algkoosseisu kuulusid laulja Roger Daltrey, kitarrist ja põhiline laulukirjutaja Pete Townshend, basskitarrist John Entwistle ja trummar Keith Moon. 1978. aastal suri Keith Moon ennasthävitava elustiili tõttu. Bänd jätkas uue trummari Kenney Jones'iga, kuid 1983. aastal mindi ametlikult laiali. Ansambel tuli hiljem kokku üksikuteks esinemisteks, näiteks heategevusüritusel Live Aid ja ansambli 25. aastapäeval. 2002. aastal suri John Entwistle, kuid Daltrey ja Townshend jätkavad bändi nime all esinemist.
Hõbe: 99,9%
Läbimõõt: 40 mm
Nimiväärtus: 2 sedi
Tiraaź: 1000 tk
Kinkekaart- pakend, sertifikaat.
Kaal: 15,553 g
Läbimõõt: 32,6 mm
Nimiväärtus: 1/2 TV$
Kvaliteet: Proof
Tiraaź: 12 007
Hõbe: 99,9%
Kaal: 3 untsi
Läbimõõt: 60 mm
Kvaliteet: Antiikviimistlus, osaline kullatis
Tiraaź: 999 tk
Alexander Graham Bell (3. märts 1847 Edinburgh – 2. august 1922 Beinn Bhreagh, Nova Scotia, Kanada) oli šoti päritolu ameerika teadlane, leiutaja ja õpetaja. Bell on tuntud eeskätt telefoni leiutajana, mille ta patenteeris 1876. aastal.
Alexander Graham Belli salvestis vahakettal 1885 aastal. Avastati 2011. Salvestatud Volta Laboratory
1885. aasta 15. aprillist pärit vahaga kaetud pappkettal leidub salvestis, kus Bell sõna võtab. Sellel on kõigest üks lause: "Hear my voice, Alexander Graham Bell." ("Kuulake mu häält, olen Alexander Graham Bell.")
Aastal 1888 oli Bell üks National Geographic Society asutajaid.
Kui Bell suri, kuulutati USAs välja leinaminut, kus ühe minuti jooksul suleti kõik telefoniteenused, austamaks meest, kelle elutöö tulemusena said inimesed kasutada telefoni.
Belli järgi on nimetatud mõõtühik bell.
1922-2022: 100 aastat tagasi, 2. augustil suri uuendusmeelne leiutaja Alexander Graham Bell ja nüüd mälestatakse teda spetsiaalse meenemündiga, mis on rangelt piiratud 999 tükiga.
► Tema pärandi austamiseks andis Barbados välja telefonikujulise 3 untsise hõbemündi, millel on liigutatav 24K kullaga kaetud kettakujuline element!
► Münt on ilma kapslita ja tänu spetsiaalsele kaitsvale viimistlusele on kullatud liigutatavat inkrustatsiooni kogeda paljaste kätega.
