"Monarhi vahetus". Austraalia 2024.a. käibemündikomplekt 3,85 AUD

Kaal: 63,160 g
Kvaliteet: B.U.
Tiraaz: 50 000 komplekti

Kanada keskendub 2023. aastal oma tähelepanu kuninganna Elizabeth II valitsemisaja (1952–2022) mälestamisele. Seetôttu ei emiteeri rahapaja 2023. aastasl Kanada käibemünte, millel on nii traditsiooniline tagakülje kujundus kui ka esiküljel kuninganna Elizabeth II.
Iga mündi esikülg on kahekordselt dateeritud (“1952–2022”), et meenutada kuninganna Elizabeth II valitsemisaega.

Tema Majesteet kuningas Charles III tôusis Briti troonile 8. septembril 2022 pärast oma ema, kuninganna Elizabeth II surma.

Tema Majesteedi Kuninga valitsemisaja esimesed käibemündid tähistavad Ühendkuningriigi ajaloo verstapostilist aastat. 6. mail 2023 toimus kuningas Charles III kroonimine Westminsteri kloostris üleriigiliste pidustustega ja samal aastal Tema Majesteedi 75. sünnipäevaga. Nendel uhiuutel Ühendkuningriigi müntidel on Kuninga ametlik mündiportree ning need kehastavad üleminekut uuele valitsemisajale.

Ühendkuningriigi uute käibemüntidena on tagakülje kujundus inspireeritud Ühendkuningriigi neljast riigist ja peegeldab mõningaid Tema Majesteedi kirgi; Mündi kujundused on saanud ka Kuninga isikliku heakskiidu. Peagi on need kaasaegsed kujundused tuttavad miljonitele inimestele Ühendkuningriigis ja kogu maailmas.

Esimene iga-aastaste komplektide väljalase, millel on maailma esimene ametlik mündiportree kuningas Charles III-st
Igal mündil on Martin Jenningsi kujundatud Tema Majesteedi Kuninga mündiportree
Komplektis on viis uut mälestusmünti, mis on spetsiaalselt selleks aastaks valitud
Iga münt on löödud vastavalt Brilliant Uncirculated standardile, mis on kõrgem standard kui igapäevastes ringluses olevad mündid
2023. aasta mündid on numismaatika ajaloo uue peatüki eriliseks mälestuseks
Voldik- pakend annab ülevaate aastapäevast, sündmusest või kujundist, mida iga münt tähistab

Komplektis on kõik Hispaania käibemündid 1, 2,5, 10, 20, 50 senti, 1€ 2€ 2023.a. pitseriga
Kilepakend

Hispaania euromüntidel on kuningas Juan Carlos I või Miguel de Cervantese portree või Santiago de Compostela katedraali kujutis. Müntide kujundust korrigeeriti 2010. aastal, et viia need vastavusse Euroopa Komisjoni ühissuunistega. Näiteks aastaarvud paiknevad nüüd mündi siseosas.

1-, 2- ja 5-sendisel mündil kujutatakse Santiago de Compostela katedraali, mis on üks romaani arhitektuuri pärleid ning maailma kuulsamaid palverännakute sihtkohti. Obradoiro monumentaalse barokkstiilis fassaadi rajamist alustati aastal 1667 Jose del Toro ja Domingo de Andrade juhendamisel. Ehitustööd viis lõpule Fernando Casas y Novoa 18. sajandil.
10-, 20- ja 50-sendisel mündil kujutatakse Hispaania kirjanduse suurkuju Miguel de Cervantese portreed, kajastamaks kirjaniku ja tema teoste universaalsust.
1- ja 2-eurosel mündil kujutatakse kuningas Juan Carlos I de Borbón y Borbón’i portreed.

Komplektis on kõik Kreeka käibemündid 1, 2,5, 10, 20, 50 senti, 1€ 2€ 2024.a. pitseriga

Tiraaz 7500 komplekti.

Kreeka euro müntide kujunduse valisid majandusminister ja Kreeka Keskpanga president kavandite hulgast, mille esitas kunsti- ja tehnikaekspertide komitee. Võidutöö autor on skulptor Georges Stamatopoulos, kelle tegevust toetas Kreeka Keskpank. Eri nimiväärtusega müntidel kasutatakse erinevat motiivi.

2€ mündil kujutatakse stseeni Sparta mosaiigilt (3. sajand), kus sõnni kuju võtnud Zeus röövib Europe. Europe on tegelane Kreeka mütoloogiast, kelle järgi Euroopa sai oma nime. 2-eurose mündi servatekst: EΛΛHNIKH ΔHMOKPATIA * (Kreeka Vabariik).

1€ mündil kujutatav öökulli motiiv on pärit Antiik-Ateena 4-drahmiselt mündilt (5. sajand eKr).

50-sendisel mündil kujutatakse Kreeka ühe silmapaistvama poliitiku Eleftherios Venizelose (1864–1936) portreed. Ta oli sotsiaalreformi algataja ja tunnustatud diplomaat, kes etendas keskset rolli Kreeka riigi reformimisel ning Põhja-Kreeka ja Egeuse saarte vabastamisel.

20-sendine münt on pühendatud juhtivale Kreeka ja Euroopa poliitikule ning diplomaadile Ioannis Capodistriasele (1776–1831), kellest sai pärast iseseisvussõda (1821–1827) Kreeka esimene kuberner (1830–1831).

10-sendisel mündil on Rigas Fereose (Velestinlis; 1757–1798) portree. Tegu oli Kreeka valgustusajastu suurkujuga, kes võitles Balkani vabastamise eest Ottomani võimu alt.

5-sendisel mündil kujutatakse moodsat avameretankrit, mis sümboliseerib Kreeka laevanduse uuenduslikkust.

2-sendisel mündil kujutatakse Kreeka iseseisvussõjas (1821–27) kasutatud sõjalaeva korvetti.

1-sendisel mündil kujutatakse Ateena demokraatia ajast (5. sajand eKr) pärinevat trireemi, mis oli enam kui 200 aasta jooksul suurim sõjalaev.

Andorra käibemünte satub üliväikese triaaźi tõttu vabasse ringlusesse väga harva. Enamasti on nad pakendatud komplektidesse ja vaid 2016.a vermiti 2 374 200 münti, millest osad on pakendamata.

Andorra allkirjastas Euroopa Liiduga rahanduskokkuleppe 30. juunil 2011. Selle tulemusena võib Andorra kasutada ametliku vääringuna eurot ja emiteerida oma euromünte. Kõikidel müntidel on Euroopa Liidu lipu kaksteist tähte.

1-eurosel mündil kujutatakse kultuurilise ja ajaloolise tähtsusega endist parlamendihoonet Casa de la Valli..

Münt on ringlemata (uncirculated) kvaliteedis. Kilepakend.

Komplektis on kõik Horvaatia 2023.a. käibemündid 1, 2,5, 10, 20, 50 senti, 1€ 2€
Tiraaz: 30 000 nummerdatud komplekti

Horvaatia euromüntide rahvuslikul küljel on neli erinevat kujundust, mille taustal on Horvaatia maleruudustik. Kõigil müntidel on ka Euroopa Liidu lipu 12 tähte.

2-eurosel mündil on Horvaatia geograafiline kaart Horvaatia maleruudustiku taustal. Ivan Šivaki kujundatud mündil on käibelelaskmise aasta ja kiri „HRVATSKA”, mis on riigi nimi horvaadi keeles.

2-eurose mündi servatekst: värsid kirjanik Ivan Gundulići näidendist „Dubravka”:„O LIJEPA O DRAGA O SLATKA SLOBODO” („Oh ilus, oh kallis, oh magus vabadus”).

1-eurose mündi on kujundanud Jagor Šunde, David Čemeljić ja Fran Zekan. Sellel kujutatakse nugist Horvaatia maleruudustiku taustal. Nugis on väike imetaja, kes andis oma nime riigi endisele vääringule – kunale. Mündil on käibelelaskmise aasta ja kiri „HRVATSKA”, mis on riigi nimi horvaadi keeles.

10, 20 ja 50-sendisel mündil on leiutaja ja inseneri Nikola Tesla portree. Tesla leiutatud trafot kasutati kõrgsagedus-vahelduvvoolu tootmiseks. Ivan Domagoj Račići kujundatud mündil on käibelelaskmise aasta ja kiri „HRVATSKA”, mis on riigi nimi horvaadi keeles.

1, 2, ja5-sendisel mündil on glagoolitsa nurkkirjas tähed „HR”. Glagoolitsa kiri on vanim slaavi kiri ning seda kasutati Horvaatias kuni 19. sajandini. Maja Škripelj’ kujundatud mündil on käibelelaskmise aasta ja kiri „HRVATSKA”, mis on riigi nimi horvaadi keeles.

Vatikani 2. väljaanne - krediitkaardi suurusel plastikkaardil 1€ ringlemata kvaliteedis käibemünt 2023.a.
Viiendal seerial, mis lasti käibele 2017. aasta märtsis, kujutatakse Vatikani Linnriigi riigipea paavst Franciscuse vappi.

Tiraaź: 80 000 mündikaarti