Saksamaa 2024.a. 2€ juubelimünt - Frankfurdi põhiseaduse 175. aastapäev. Komplekt 5 münti (A, G D jF G
Hind:
22,00 €
Motiiv: Frankfurdi põhiseaduse 175. aastapäev (tuntud ka kui Püha Pauli kiriku põhiseadus, mis oli esimene katse luua ühtne Saksa rahvusriik)
Kirjeldus: münt on temaatiliselt mitmekihiline. Esiplaanil on Püha Pauli kiriku kujutis koos riikliku põhiseadusliku kogu esindajatega. Taamal on kujutatud põhiseaduslikku dokumenti ja sulge, mis sümboliseerib Frankfurdi parlamendis saavutatud tulemust. Kujundust kroonivad ühtsust, õiglust ja vabadust kujutavad naisekujud ning musta, punase ja kuldsega trikoloor. Kolmemõõtmeline reljeef väljendab mõtet, et Frankfurdi põhiseaduses esimest korda kirja pandud demokraatia aluspõhimõtted on ajatud. Mündi siseringil on veel kiri „PAULSKIRCHENVERFASSUNG 1849” („Püha Pauli kiriku põhiseadus 1849”) ja all käibelelaskmise aasta 2024, Saksamaa käibele laskva riigi kood D, vastava rahapaja tunnus (A, D, F, G või J) ning Berliinist pärit kunstniku Bodo Broschat initsiaalid. Mündi välisringil on kujutatud Euroopa Liidu lipu 12 tähte.
Emissiooni maht: 30 miljonit münti
Kirjeldus: münt on temaatiliselt mitmekihiline. Esiplaanil on Püha Pauli kiriku kujutis koos riikliku põhiseadusliku kogu esindajatega. Taamal on kujutatud põhiseaduslikku dokumenti ja sulge, mis sümboliseerib Frankfurdi parlamendis saavutatud tulemust. Kujundust kroonivad ühtsust, õiglust ja vabadust kujutavad naisekujud ning musta, punase ja kuldsega trikoloor. Kolmemõõtmeline reljeef väljendab mõtet, et Frankfurdi põhiseaduses esimest korda kirja pandud demokraatia aluspõhimõtted on ajatud. Mündi siseringil on veel kiri „PAULSKIRCHENVERFASSUNG 1849” („Püha Pauli kiriku põhiseadus 1849”) ja all käibelelaskmise aasta 2024, Saksamaa käibele laskva riigi kood D, vastava rahapaja tunnus (A, D, F, G või J) ning Berliinist pärit kunstniku Bodo Broschat initsiaalid. Mündi välisringil on kujutatud Euroopa Liidu lipu 12 tähte.
Emissiooni maht: 30 miljonit münti
Sarnased tooted
Motiiv: Frankfurdi põhiseaduse 175. aastapäev (tuntud ka kui Püha Pauli kiriku põhiseadus, mis oli esimene katse luua ühtne Saksa rahvusriik)
Kirjeldus: münt on temaatiliselt mitmekihiline. Esiplaanil on Püha Pauli kiriku kujutis koos riikliku põhiseadusliku kogu esindajatega. Taamal on kujutatud põhiseaduslikku dokumenti ja sulge, mis sümboliseerib Frankfurdi parlamendis saavutatud tulemust. Kujundust kroonivad ühtsust, õiglust ja vabadust kujutavad naisekujud ning musta, punase ja kuldsega trikoloor. Kolmemõõtmeline reljeef väljendab mõtet, et Frankfurdi põhiseaduses esimest korda kirja pandud demokraatia aluspõhimõtted on ajatud. Mündi siseringil on veel kiri „PAULSKIRCHENVERFASSUNG 1849” („Püha Pauli kiriku põhiseadus 1849”) ja all käibelelaskmise aasta 2024, Saksamaa käibele laskva riigi kood D, vastava rahapaja tunnus (A, D, F, G või J) ning Berliinist pärit kunstniku Bodo Broschat initsiaalid. Mündi välisringil on kujutatud Euroopa Liidu lipu 12 tähte.
Emissiooni maht: 30 miljonit münti
Kirjeldus: münt on temaatiliselt mitmekihiline. Esiplaanil on Püha Pauli kiriku kujutis koos riikliku põhiseadusliku kogu esindajatega. Taamal on kujutatud põhiseaduslikku dokumenti ja sulge, mis sümboliseerib Frankfurdi parlamendis saavutatud tulemust. Kujundust kroonivad ühtsust, õiglust ja vabadust kujutavad naisekujud ning musta, punase ja kuldsega trikoloor. Kolmemõõtmeline reljeef väljendab mõtet, et Frankfurdi põhiseaduses esimest korda kirja pandud demokraatia aluspõhimõtted on ajatud. Mündi siseringil on veel kiri „PAULSKIRCHENVERFASSUNG 1849” („Püha Pauli kiriku põhiseadus 1849”) ja all käibelelaskmise aasta 2024, Saksamaa käibele laskva riigi kood D, vastava rahapaja tunnus (A, D, F, G või J) ning Berliinist pärit kunstniku Bodo Broschat initsiaalid. Mündi välisringil on kujutatud Euroopa Liidu lipu 12 tähte.
Emissiooni maht: 30 miljonit münti
7,00 €
Motiiv: Varaždin (Stari grad Varaždin – Varaždini Vanalinn)
Kirjeldus: mündil on kujutatud Varaždini kindlust (12.– 16. sajand). Varaždini on esmakordselt mainitud 1181. aastal. Pärast seda, kui Varaždini linn oli saanud 1242. aastal tatarlaste sissetungi käigus suuri purustusi, ehitati sinna kuninglik kindlus, mida hakati hiljem nimetama Varaždini Vanalinnaks. Sajandite jooksul on selle väljanägemine palju muutunud: keskaegsest kindlusest, mida ümbritsesid veega täidetud vallikraavid, sai Slavoonia sõjaväestatud piiriala peamine kindlustatud punkt ja arsenal ja Varaždini peastaap, et muutuda seejärel kauniks renessansslossiks. Praeguseks on Vanalinnast saanud Varaždini kõige tähtsam ja suurejoonelisem ajalooline ehitis ja Horvaatia kultuuripärandi esmatähtis monument. Mündi üla- ja alaosas on kaarjalt käibele laskva riigi nimi „HRVATSKA” (Horvaatia), väljaandmisaasta 2024 ja sõnad „STARI GRAD VARAŽDIN” (Varaždini Vanalinn). Mündi välisringil on kujutatud Euroopa Liidu lipu 12 tähte.
Emissiooni maht: 200 000 münti
Kirjeldus: mündil on kujutatud Varaždini kindlust (12.– 16. sajand). Varaždini on esmakordselt mainitud 1181. aastal. Pärast seda, kui Varaždini linn oli saanud 1242. aastal tatarlaste sissetungi käigus suuri purustusi, ehitati sinna kuninglik kindlus, mida hakati hiljem nimetama Varaždini Vanalinnaks. Sajandite jooksul on selle väljanägemine palju muutunud: keskaegsest kindlusest, mida ümbritsesid veega täidetud vallikraavid, sai Slavoonia sõjaväestatud piiriala peamine kindlustatud punkt ja arsenal ja Varaždini peastaap, et muutuda seejärel kauniks renessansslossiks. Praeguseks on Vanalinnast saanud Varaždini kõige tähtsam ja suurejoonelisem ajalooline ehitis ja Horvaatia kultuuripärandi esmatähtis monument. Mündi üla- ja alaosas on kaarjalt käibele laskva riigi nimi „HRVATSKA” (Horvaatia), väljaandmisaasta 2024 ja sõnad „STARI GRAD VARAŽDIN” (Varaždini Vanalinn). Mündi välisringil on kujutatud Euroopa Liidu lipu 12 tähte.
Emissiooni maht: 200 000 münti
19,00 €
Motiiv: Marko Marulići kauakestva vaimse pärandi 500. aastapäev
Kirjeldus: selle olulise aastapäeva tähtsuse rõhutamiseks kuulutas Horvaatia Vabariigi valitsus 2024. aasta Marko Marulići aastaks. Mündi rahvusliku külje keskne motiiv on horvaadi kirjaniku Marko Marulići (1450–1524) portree. Marko Marulić (Marul) sündis Splitis 1450. aastal ja temast sai Euroopa kristliku humanismi ja renessansiajastu eepika üks silmapaistvaid esindajaid. Marulić kirjutas peamiselt ladinakeelset proosat ja luulet, võttes eeskuju piiblist, kirikuisade filosoofilistest tekstidest ja antiigiklassikast. Oma suurteose, poeemi „Judita” kirjutas ta horvaadi keeles. Tegemist on esimese horvaadi keeles kirjutatud autoriteosega horvaadi kirjanduses ning selles on viiteid nii Vergiliuse tekstidele kui ka piiblile. Marulići tõeliselt renessanslik horvaadi, ladina ja itaalia kirjandustraditsioonide süntees andis tulemuseks meistriteose. Poeem sai valmis aastal 1501, kuid esimest korda avaldati see 20 aastat hiljem. Mündi servas on sõõrina kirjas ka käibelelaskva riigi kahetäheline kood HR (Horvaatia), käibelelaskmise aasta 2024 ja tekst „MARKO MARULIĆ”. Mündi välisringil on kujutatud Euroopa Liidu lipu 12 tähte.
Emissiooni maht: 200 000 münti
Kirjeldus: selle olulise aastapäeva tähtsuse rõhutamiseks kuulutas Horvaatia Vabariigi valitsus 2024. aasta Marko Marulići aastaks. Mündi rahvusliku külje keskne motiiv on horvaadi kirjaniku Marko Marulići (1450–1524) portree. Marko Marulić (Marul) sündis Splitis 1450. aastal ja temast sai Euroopa kristliku humanismi ja renessansiajastu eepika üks silmapaistvaid esindajaid. Marulić kirjutas peamiselt ladinakeelset proosat ja luulet, võttes eeskuju piiblist, kirikuisade filosoofilistest tekstidest ja antiigiklassikast. Oma suurteose, poeemi „Judita” kirjutas ta horvaadi keeles. Tegemist on esimese horvaadi keeles kirjutatud autoriteosega horvaadi kirjanduses ning selles on viiteid nii Vergiliuse tekstidele kui ka piiblile. Marulići tõeliselt renessanslik horvaadi, ladina ja itaalia kirjandustraditsioonide süntees andis tulemuseks meistriteose. Poeem sai valmis aastal 1501, kuid esimest korda avaldati see 20 aastat hiljem. Mündi servas on sõõrina kirjas ka käibelelaskva riigi kahetäheline kood HR (Horvaatia), käibelelaskmise aasta 2024 ja tekst „MARKO MARULIĆ”. Mündi välisringil on kujutatud Euroopa Liidu lipu 12 tähte.
Emissiooni maht: 200 000 münti
17,00 €
Motiiv: jõulukroon
Kirjeldus: jõulukroon on Läti iidne jõulukaunistus. Mündil on kujutatud traditsioonilist moodulitest moodustatud kaheksatahukat, mis koosneb 12 omavahel ühendatud kõrrest ning sümboliseerib aastat ja selle 12 kuud. Jõulukroon on üks vanimaid jõulukaunistusi, mida kasutati ammu enne jõulupuud. Kujutise all vasakul on käibelelaskva riigi nimi „LATVIJA” ja all paremal on käibelelaskmise aasta 2024. Mündi välisringil on kujutatud Euroopa Liidu lipu 12 tähte.
Emissiooni maht: 413 000 münti
Kirjeldus: jõulukroon on Läti iidne jõulukaunistus. Mündil on kujutatud traditsioonilist moodulitest moodustatud kaheksatahukat, mis koosneb 12 omavahel ühendatud kõrrest ning sümboliseerib aastat ja selle 12 kuud. Jõulukroon on üks vanimaid jõulukaunistusi, mida kasutati ammu enne jõulupuud. Kujutise all vasakul on käibelelaskva riigi nimi „LATVIJA” ja all paremal on käibelelaskmise aasta 2024. Mündi välisringil on kujutatud Euroopa Liidu lipu 12 tähte.
Emissiooni maht: 413 000 münti
7,00 €
Motiiv: UCI maastikuratta maailmameistrivõistlused 2024
Kirjeldus: 2024. aastal korraldas Andorra olulise rahvusvahelise spordisündmuse – UCI maastikuratta maailmameistrivõistlused. Mündil on selle spordiala vaatemängulisuse iseloomustamiseks kujutatud maastikul sõitvat jalgratturit, kelle kohal on tekst „CAMPIONATS DEL MÓN UCI DE BTT” (UCI maastikuratta maailmameistrivõistlused 2024). Käibelelaskva riigi nimi „ANDORRA” ja käibelelaskmise aasta 2024 on paigutatud ratturi kõrvale selliselt, nagu oleks need maastikurattasõidu osa. Mündi välisringil on kujutatud Euroopa Liidu lipu 12 tähte.
Emissiooni maht: 60 000 münti
Kirjeldus: 2024. aastal korraldas Andorra olulise rahvusvahelise spordisündmuse – UCI maastikuratta maailmameistrivõistlused. Mündil on selle spordiala vaatemängulisuse iseloomustamiseks kujutatud maastikul sõitvat jalgratturit, kelle kohal on tekst „CAMPIONATS DEL MÓN UCI DE BTT” (UCI maastikuratta maailmameistrivõistlused 2024). Käibelelaskva riigi nimi „ANDORRA” ja käibelelaskmise aasta 2024 on paigutatud ratturi kõrvale selliselt, nagu oleks need maastikurattasõidu osa. Mündi välisringil on kujutatud Euroopa Liidu lipu 12 tähte.
Emissiooni maht: 60 000 münti
35,00 €
