Sloveenia 2023. a 3 € juubelimünt - 110 aastat Sloveenia kirjanik Boris Pahori sünnist
Hind:
9,00 €
Nimiväärtus: 3 €
Lbimôôt: 32 mm
Kaal: 15 g
Kvaliteet: UNC
Metall; Vase ja nikli sulam,nordic gold
Lbimôôt: 32 mm
Kaal: 15 g
Kvaliteet: UNC
Metall; Vase ja nikli sulam,nordic gold
Sarnased tooted
Nimiväärtuse: 5 €
Läbimõõt: 34 mm
Kaal: 19.1 g
Metall: Messing
Tiraaź: 35,000
Kolmas münt sarjast “Slovakkia loomastik ja taimestik”.
Esikülg:
Selle euro meenemündi esiküljel on kujutatud Tatra mägikitse, seismas kaljul seisvat millel kasvavad mitmed Slovakkia seaduste alusel kaitstud edelweissi lilled. Kujunduse paremas alanurgas, Slovakkia vapi kohal on käibelelasknud riigi nimi „SLOVENSKO” ja sellest paremal käibelelaskmise aasta „2022”. Ülemises osas on nimiväärtus ja valuuta "5 eurot". Vasaku serva kõrval on Kremnica rahapaja (Mincovňa Kremnica) rahapaja tunnus, mis koosneb kahe matriitsi vahele asetatud tähtedest MK ja stiliseeritud tähtedest KL, mis viitavad mündi kujundajale Karol Ličkole.
Tagurpidi:
Tagaküljel on Tatra mägikitse pea ja ülakeha, mille pea poolitab kivise mäeaheliku taustal. Seemisnaha slovakikeelsed ja teaduslikud nimetused on kantud kolmele reale, kusjuures seemisnahast vasakul on „KAMZÍK VRCHOVSKÝ TATRANSKÝ” ja paremal pool „RUPICAPRA RUPICAPRA TATRICA”.
Nii nagu Tatrad on Slovakkia sümboliks, on kitsd Tatrate sümboliks. Tatra mäeahelikud kuuluvad maailma väikseimate alpiahelike hulka ja on ilmselt sobivad paigad turvaliselt elamiseks nii tähelepanuväärsele olendile nagu mägikits Pole juhus, et nii Slovakkia kui Poola Tatra rahvusparkide logodel on mägikits. Tatra sügavad orud, kivised seljad, teravad tipud ja mägijärved on olnud seemisnaha häll ja haud aastatuhandeid. Tatra mägikitsed on üks vähestest elavatest lülidest viimase jääajaga, mille populatsiooni eksperdid nimetavad jääaja reliktiks. Tatra mägikits elab sotsiaalse eluviisiga karjades. Mõnes karjas on rohkem kui 50 isendit. Tatrate Slovakkia ja Poola pool asuvate m'gikitsede populatsioon on praegu umbes 1400. Tatra mägikits ehk Rupicapra rupicapra tatrica klassifitseeriti 1971. aastal eraldi alamliigina (autor Milič Blahout). Slovakkias leidub puhast Tatra mägikitsesid ainult Kõrg-Tatrates, Lääne-Tatrates ja Belianske Tatrates. Mägikits on kultuuriväärtus, nii Tatrate kui ka Slovakkia kui terviku sümbol. Äärmiselt oluline on hoida nende Tatra elupaiku võimalikult häirimatuna ning käituda seal viibides vastutustundlikult ja lugupidavalt.
Läbimõõt: 34 mm
Kaal: 19.1 g
Metall: Messing
Tiraaź: 35,000
Kolmas münt sarjast “Slovakkia loomastik ja taimestik”.
Esikülg:
Selle euro meenemündi esiküljel on kujutatud Tatra mägikitse, seismas kaljul seisvat millel kasvavad mitmed Slovakkia seaduste alusel kaitstud edelweissi lilled. Kujunduse paremas alanurgas, Slovakkia vapi kohal on käibelelasknud riigi nimi „SLOVENSKO” ja sellest paremal käibelelaskmise aasta „2022”. Ülemises osas on nimiväärtus ja valuuta "5 eurot". Vasaku serva kõrval on Kremnica rahapaja (Mincovňa Kremnica) rahapaja tunnus, mis koosneb kahe matriitsi vahele asetatud tähtedest MK ja stiliseeritud tähtedest KL, mis viitavad mündi kujundajale Karol Ličkole.
Tagurpidi:
Tagaküljel on Tatra mägikitse pea ja ülakeha, mille pea poolitab kivise mäeaheliku taustal. Seemisnaha slovakikeelsed ja teaduslikud nimetused on kantud kolmele reale, kusjuures seemisnahast vasakul on „KAMZÍK VRCHOVSKÝ TATRANSKÝ” ja paremal pool „RUPICAPRA RUPICAPRA TATRICA”.
Nii nagu Tatrad on Slovakkia sümboliks, on kitsd Tatrate sümboliks. Tatra mäeahelikud kuuluvad maailma väikseimate alpiahelike hulka ja on ilmselt sobivad paigad turvaliselt elamiseks nii tähelepanuväärsele olendile nagu mägikits Pole juhus, et nii Slovakkia kui Poola Tatra rahvusparkide logodel on mägikits. Tatra sügavad orud, kivised seljad, teravad tipud ja mägijärved on olnud seemisnaha häll ja haud aastatuhandeid. Tatra mägikitsed on üks vähestest elavatest lülidest viimase jääajaga, mille populatsiooni eksperdid nimetavad jääaja reliktiks. Tatra mägikits elab sotsiaalse eluviisiga karjades. Mõnes karjas on rohkem kui 50 isendit. Tatrate Slovakkia ja Poola pool asuvate m'gikitsede populatsioon on praegu umbes 1400. Tatra mägikits ehk Rupicapra rupicapra tatrica klassifitseeriti 1971. aastal eraldi alamliigina (autor Milič Blahout). Slovakkias leidub puhast Tatra mägikitsesid ainult Kõrg-Tatrates, Lääne-Tatrates ja Belianske Tatrates. Mägikits on kultuuriväärtus, nii Tatrate kui ka Slovakkia kui terviku sümbol. Äärmiselt oluline on hoida nende Tatra elupaiku võimalikult häirimatuna ning käituda seal viibides vastutustundlikult ja lugupidavalt.
14,90 €
Nimiväärtus: 1 $
Kaal: 50g
Matetjal: vask
Läbimõõt: 38,6cmm
Kvaliteet: prooflike
Vermitud kogus: 5 000 tk
Spartalased – tugevate lihastega, kartmatud sõdalased Vana-Kreekast – olid tuntud oma peaaegu võitmatu armee ja ületamatute võitlusoskuste poolest, kasutades pikki odasid, mõõku ning pronksist ja puidust valmistatud ümaraid kilpe, mis on kujutlusvõimet köitnud juba sajandeid. Spartat ja selle sõdalaste ühiskonda ümbritsevad müüdid on sama vanad kui linn ise. See asutati väidetavalt 9. sajandil eKr ja seda juhtisid kaasvalitsejad kaks kuningat, kes olid sõja ajal vahekohtunikud. Pärast võitu konkureeriva linnriigi Ateena üle Peloponnesose sõjas (431–404 eKr) kerkis Sparta Kreeka võimsaima osariigina. Veros on kujutatud "Helena tagasitulek Quadriga". Stseen kirjaniku Homerose tuntud muinasjutust.
Kaal: 50g
Matetjal: vask
Läbimõõt: 38,6cmm
Kvaliteet: prooflike
Vermitud kogus: 5 000 tk
Spartalased – tugevate lihastega, kartmatud sõdalased Vana-Kreekast – olid tuntud oma peaaegu võitmatu armee ja ületamatute võitlusoskuste poolest, kasutades pikki odasid, mõõku ning pronksist ja puidust valmistatud ümaraid kilpe, mis on kujutlusvõimet köitnud juba sajandeid. Spartat ja selle sõdalaste ühiskonda ümbritsevad müüdid on sama vanad kui linn ise. See asutati väidetavalt 9. sajandil eKr ja seda juhtisid kaasvalitsejad kaks kuningat, kes olid sõja ajal vahekohtunikud. Pärast võitu konkureeriva linnriigi Ateena üle Peloponnesose sõjas (431–404 eKr) kerkis Sparta Kreeka võimsaima osariigina. Veros on kujutatud "Helena tagasitulek Quadriga". Stseen kirjaniku Homerose tuntud muinasjutust.
79,00 €
Nimiväärtus: 0,2 $
Kaal: 25 g
Läbimõõt: 40 mm
Metall: vask, ülekullatud
Vermitud kogus: 3 000
Põneva kollektsiooni müntidel kohtuvad 12 Olümpose jumalust ja 12 sodiaagimärki.
Herat kirjeldatakse kui Veevalaja märgi võtmist oma abikaasa vastuseisu tõttu, mida selle sõna otseses mõttes nende isiksusite tähendades, aga ka lihtsat tõsiasja, et kaks märki on sodiaagis vastandid. Lôvi ja Veevalaja on märgid, mis on kõige rohkem seotud isiksuse omadustega: Lôvi on juht, kuningas, samas kui Veevalaja on seotud intellektuaalsete vôimete ja mõistmisega. Nagu esindavad jumalate kuningas ja kuninganna, on mõlemad vajalikud ühiskonna toimimiseks, stabiilsuse ja rahu õitsenguks õiguse ja mõistmise kaudu. Mõlemat seostatakse ka isikliku uhkusega, kusjuures Lôvi on emotsionaalsem nartsissistlik, samas kui Veevalaja on eraklikum olevus. Mõlemat seostatakse ka taeva loodusjõududega: samas kui Lôvi on helge keskpäevane päike, Veevalaja seostatakse pilvede ja uduga. Niisiis, et Hera ja Zeus on jumalad, kes valitsevad taeva ja olümpiat, Zeus on hele eeter ja Hera sajune taevas, mõlemad on tormide ja rahuliku ilma peamised esindajad.
Olümpose jumalad (nimetatud ka: kaksteist jumalat, nn Olümpose jumaluste ring) on kreeka mütoloogia tähtsamad jumalad, kes moodustasid taevase, Olümpose mäel elutseva perekonna.
See, missuguseid jumalaid Olümpose 12 jumala sekka arvatakse, on muutlik. Edith Hamiltoni "Antiikmütoloogia" järgi olid need jumalad järgmised:
Zeus (rooma mütoloogias Jupiter) – peajumal, taeva-, vihma- ja äikesejumal
Hera (rooma mütoloogias Juno) – Zeusi naine ja õde, taeva- ja abielu jumalanna
Poseidon (rooma mütoloogias Neptunus) – Zeusi vend, merejumal
Demeter (rooma mütoloogias Ceres) – Zeusi õde, vilja-ja põllutööjumalanna
Hestia (rooma mütoloogias Vesta) – Zeusi õde, kodukoldejumalanna
Ares (rooma mütoloogias Mars) – Zeusi ja Hera poeg, sõjajumal
Athena (rooma mütoloogias Minerva) – Zeusi tütar, tarkusejumalanna
Apollon (rooma mütoloogias Apollo) – Zeusi poeg, Artemise vend, valguse- ja ennustusjumal
Aphrodite (rooma mütoloogias Venus) – Zeusi tütar, armastus- ja ilujumalanna
Hermes (rooma mütoloogias Mercurius) – Zeusi poeg, teekäijate ja kaupmeeste jumal
Artemis (rooma mütoloogias Diana) – Zeusi tütar, Apolloni õde, jahi-, kuu- ja nõidusejumalanna
Hephaistos (rooma mütoloogias Vulcanus) – Hera poeg, tule- ja sepatööjumal
Kaal: 25 g
Läbimõõt: 40 mm
Metall: vask, ülekullatud
Vermitud kogus: 3 000
Põneva kollektsiooni müntidel kohtuvad 12 Olümpose jumalust ja 12 sodiaagimärki.
Herat kirjeldatakse kui Veevalaja märgi võtmist oma abikaasa vastuseisu tõttu, mida selle sõna otseses mõttes nende isiksusite tähendades, aga ka lihtsat tõsiasja, et kaks märki on sodiaagis vastandid. Lôvi ja Veevalaja on märgid, mis on kõige rohkem seotud isiksuse omadustega: Lôvi on juht, kuningas, samas kui Veevalaja on seotud intellektuaalsete vôimete ja mõistmisega. Nagu esindavad jumalate kuningas ja kuninganna, on mõlemad vajalikud ühiskonna toimimiseks, stabiilsuse ja rahu õitsenguks õiguse ja mõistmise kaudu. Mõlemat seostatakse ka isikliku uhkusega, kusjuures Lôvi on emotsionaalsem nartsissistlik, samas kui Veevalaja on eraklikum olevus. Mõlemat seostatakse ka taeva loodusjõududega: samas kui Lôvi on helge keskpäevane päike, Veevalaja seostatakse pilvede ja uduga. Niisiis, et Hera ja Zeus on jumalad, kes valitsevad taeva ja olümpiat, Zeus on hele eeter ja Hera sajune taevas, mõlemad on tormide ja rahuliku ilma peamised esindajad.
Olümpose jumalad (nimetatud ka: kaksteist jumalat, nn Olümpose jumaluste ring) on kreeka mütoloogia tähtsamad jumalad, kes moodustasid taevase, Olümpose mäel elutseva perekonna.
See, missuguseid jumalaid Olümpose 12 jumala sekka arvatakse, on muutlik. Edith Hamiltoni "Antiikmütoloogia" järgi olid need jumalad järgmised:
Zeus (rooma mütoloogias Jupiter) – peajumal, taeva-, vihma- ja äikesejumal
Hera (rooma mütoloogias Juno) – Zeusi naine ja õde, taeva- ja abielu jumalanna
Poseidon (rooma mütoloogias Neptunus) – Zeusi vend, merejumal
Demeter (rooma mütoloogias Ceres) – Zeusi õde, vilja-ja põllutööjumalanna
Hestia (rooma mütoloogias Vesta) – Zeusi õde, kodukoldejumalanna
Ares (rooma mütoloogias Mars) – Zeusi ja Hera poeg, sõjajumal
Athena (rooma mütoloogias Minerva) – Zeusi tütar, tarkusejumalanna
Apollon (rooma mütoloogias Apollo) – Zeusi poeg, Artemise vend, valguse- ja ennustusjumal
Aphrodite (rooma mütoloogias Venus) – Zeusi tütar, armastus- ja ilujumalanna
Hermes (rooma mütoloogias Mercurius) – Zeusi poeg, teekäijate ja kaupmeeste jumal
Artemis (rooma mütoloogias Diana) – Zeusi tütar, Apolloni õde, jahi-, kuu- ja nõidusejumalanna
Hephaistos (rooma mütoloogias Vulcanus) – Hera poeg, tule- ja sepatööjumal
35,00 €
Nimiväärtus: 5£
Kaal: 28.28 g
Läbimõõt: 38.61 mm
Metall: vase ja nikli sulam
Hiina kultuuri kõige olulisema sümboli väärika tähistamise auks vermitud münt on esimene lunari sarjas, millel on Tema Majesteedi Kuninga ametlik mündiportree.
Draakoni aasta kestab 10. veebruarist 2024 - jaanuarini 2025. Rõõmus aeg, mida tähistavad kogukonnad üle kogu maailma, kogunevad sõbrad ja pere, et nautida traditsioonilist toitu, vaadata ilutulestikku ja kinkida lastele raha punastes ümbrikes. Igat aastat iseloomustab üks 12-st sodiaagiloomast ja 2024. aastal on draakon aasta. Tark ja võimas draakon on Hiina kõige olulisem kultuurisümbol ja esindab enesekindlust, julgust ja seiklushimu. Draakoni aastal sündinud inimestel väidetavalt just need omadused hästi arenenud.
25,00 €
Nimiväärtuse: 5 €
Läbimõõt: 34 mm
Kaal: 19.1 g
Metall: Messing
Tiraaź: 40,000
Kuues münt sarjast “Slovakkia loomastik ja taimestik”.
Must-toonekurg kuulub Eestia I kategooria kaitsealuste liikide hulka ja ta on kantud Eesti punasesse raamatusse kui ohualdis liik.
Must-toonekurg on eksimatu linnuliik. Täiskasvanud linnul on peamiselt must sulestik valge alaosaga, pikkade korallpunaste jalgade ja pika terava nokaga. Nokk ja silmaümbrus on sama värvi kui sääred ning must sulestik on intensiivse rohekas-lilla läikega. Täiskasvanud kaaluvad umbes 2,4–3,2 kg. Must-toonekured on levinud enamikus Euroopas ja Aasias ning enamik Slovakkia metsaalasid on nende lindude pesitsuskohad. Tavaliselt pesitsevad nad küpsetes leht- ja segametsades, eelistades märgalade ja vooluveekogudega alasid, kus nad saavad toitu otsida. Nad valivad välja suured puud, millel on tugevad horisontaalsed oksad ning nad on pesitsuskohtade ja pesapuude suhtes väga truudused. Pesa aluse moodustavad jämedad oksad, sisemuses aga vooderdavad oksad, murutükid, samblikud ja sammal. Emane muneb kaks kuni neli muna. Mõlemad vanemad toidavad poegi pesapõrandale toidu tagasivooluga. Must-toonekured toituvad väiksematest kaladest, kahepaiksetest, putukatest, tigudest, pisiimetajatest ja pisilindudest. Talvitusaladele rändavad nad peamiselt augustis ja septembris. Slovakkias on must-toonekurg kaitsealune liik.
Esikülg:
Euro meenemündi esiküljel on kujutatud must-toonekurg, kes jahtib veekogul. Taamal on puu kurepesaga. Täiskasvanud toonekurge on kujutatud lendamas pesas oleva tibu poole, kandes nokas toitu. Üleval vasakul küljel on Slovakkia vapp ja selle kohal käibelelaskmise aasta „2023”. Paremal küljel on Kremnica rahapaja (Mincovňa Kremnica) rahapaja tunnus, mis koosneb kahe matriitsi vahele asetatud tähtedest „MK”. Parema serva ossa on kantud käibelelaskva riigi nimi "SLOVENSKO".
Tagaküljel on kujutatud lendu tõusvat must-toonekure. Sellest pildist paremal on üksteise kohal nimiväärtus "5" ja valuuta "EURO". Kujunduse alumises osas, kure jalgade kõrval, on stiliseeritud initsiaalid "MŠ", mis viitavad mündi kujundajale Marie Šeborovále. Alumises servas on sisse kirjutatud ja keskmise täpiga eraldatud must-toonekure slovakikeelsed ja teaduslikud nimetused: „BOCIAN ČIERNY” ja „CICONIA NIGRA”.
Läbimõõt: 34 mm
Kaal: 19.1 g
Metall: Messing
Tiraaź: 40,000
Kuues münt sarjast “Slovakkia loomastik ja taimestik”.
Must-toonekurg kuulub Eestia I kategooria kaitsealuste liikide hulka ja ta on kantud Eesti punasesse raamatusse kui ohualdis liik.
Must-toonekurg on eksimatu linnuliik. Täiskasvanud linnul on peamiselt must sulestik valge alaosaga, pikkade korallpunaste jalgade ja pika terava nokaga. Nokk ja silmaümbrus on sama värvi kui sääred ning must sulestik on intensiivse rohekas-lilla läikega. Täiskasvanud kaaluvad umbes 2,4–3,2 kg. Must-toonekured on levinud enamikus Euroopas ja Aasias ning enamik Slovakkia metsaalasid on nende lindude pesitsuskohad. Tavaliselt pesitsevad nad küpsetes leht- ja segametsades, eelistades märgalade ja vooluveekogudega alasid, kus nad saavad toitu otsida. Nad valivad välja suured puud, millel on tugevad horisontaalsed oksad ning nad on pesitsuskohtade ja pesapuude suhtes väga truudused. Pesa aluse moodustavad jämedad oksad, sisemuses aga vooderdavad oksad, murutükid, samblikud ja sammal. Emane muneb kaks kuni neli muna. Mõlemad vanemad toidavad poegi pesapõrandale toidu tagasivooluga. Must-toonekured toituvad väiksematest kaladest, kahepaiksetest, putukatest, tigudest, pisiimetajatest ja pisilindudest. Talvitusaladele rändavad nad peamiselt augustis ja septembris. Slovakkias on must-toonekurg kaitsealune liik.
Esikülg:
Euro meenemündi esiküljel on kujutatud must-toonekurg, kes jahtib veekogul. Taamal on puu kurepesaga. Täiskasvanud toonekurge on kujutatud lendamas pesas oleva tibu poole, kandes nokas toitu. Üleval vasakul küljel on Slovakkia vapp ja selle kohal käibelelaskmise aasta „2023”. Paremal küljel on Kremnica rahapaja (Mincovňa Kremnica) rahapaja tunnus, mis koosneb kahe matriitsi vahele asetatud tähtedest „MK”. Parema serva ossa on kantud käibelelaskva riigi nimi "SLOVENSKO".
Tagaküljel on kujutatud lendu tõusvat must-toonekure. Sellest pildist paremal on üksteise kohal nimiväärtus "5" ja valuuta "EURO". Kujunduse alumises osas, kure jalgade kõrval, on stiliseeritud initsiaalid "MŠ", mis viitavad mündi kujundajale Marie Šeborovále. Alumises servas on sisse kirjutatud ja keskmise täpiga eraldatud must-toonekure slovakikeelsed ja teaduslikud nimetused: „BOCIAN ČIERNY” ja „CICONIA NIGRA”.
14,90 €
