Vatikani 1 € 2024.a. mündikaardil

Vatikani traditsiooniline väljaanne - krediitkaardi suurusel plastikkaardil 50sendine ringlemata kvaliteedis käibemünt 2023.a.
Viiendal seerial, mis lasti käibele 2017. aasta märtsis, kujutatakse Vatikani Linnriigi riigipea paavst Franciscuse vappi.

Tiraaź: 60 000 mündikaarti

Vatikani traditsiooniline väljaanne - krediitkaardi suurusel plastikkaardil 50sendine ringlemata kvaliteedis käibemünt 2023.a.
Viiendal seerial, mis lasti käibele 2017. aasta märtsis, kujutatakse Vatikani Linnriigi riigipea paavst Franciscuse vappi.

Tiraaź: 60 000 mündikaarti

Komplektis on kõik Hispaania käibemündid 1, 2,5, 10, 20, 50 senti, 1€ 2€ 2023.a. pitseriga
Kilepakend

Hispaania euromüntidel on kuningas Juan Carlos I või Miguel de Cervantese portree või Santiago de Compostela katedraali kujutis. Müntide kujundust korrigeeriti 2010. aastal, et viia need vastavusse Euroopa Komisjoni ühissuunistega. Näiteks aastaarvud paiknevad nüüd mündi siseosas.

1-, 2- ja 5-sendisel mündil kujutatakse Santiago de Compostela katedraali, mis on üks romaani arhitektuuri pärleid ning maailma kuulsamaid palverännakute sihtkohti. Obradoiro monumentaalse barokkstiilis fassaadi rajamist alustati aastal 1667 Jose del Toro ja Domingo de Andrade juhendamisel. Ehitustööd viis lõpule Fernando Casas y Novoa 18. sajandil.
10-, 20- ja 50-sendisel mündil kujutatakse Hispaania kirjanduse suurkuju Miguel de Cervantese portreed, kajastamaks kirjaniku ja tema teoste universaalsust.
1- ja 2-eurosel mündil kujutatakse kuningas Juan Carlos I de Borbón y Borbón’i portreed.

2022. aastal tähistatakse Prantsusmaal kahte Euroopa suursündmust. 2022. aasta esimesel jaanuaril tähistatakse 20 aasta möödumist euro kasutuselevõtust, mis asendab franki ja saab samal ajal eurotsooni liikmesriikide Euroopa valuutaks. Lisaks on Prantsusmaa 2022. aastal Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariik ehk 13 aastat pärast viimast eesistumist. Just nende suursündmuste vaguses toimub kaks aastakümmet pärast Euroopa valuuta ilmumist Prantsusmaa 1- ja 2-euroste käibemüntide rahvusliku poole muutumine.

Uue kujundusega 2-eurone käibemünt võimaldab jälgida rahvusliku külje arengut, mille kujundas peaaegu 20-aastase vahega Joaquin Jiménez, Monnaie de Paris'i kindralgraveerija. .

Andorra käibemünte satub üliväikese triaaźi tõttu vabasse ringlusesse väga harva.

Andorra allkirjastas Euroopa Liiduga rahanduskokkuleppe 30. juunil 2011. Selle tulemusena võib Andorra kasutada ametliku vääringuna eurot ja emiteerida oma euromünte. Kõikidel müntidel on Euroopa Liidu lipu kaksteist tähte.

2-eurosel mündil kujutatakse Andorra vappi, millel on moto „virtus unita fortior” (ühendatud jõud on tugevam). 2-eurose mündi servatekst: kuus korda kordub kiri 2 **.

Münt on ringlemata (uncirculated) kvaliteedis. Kilepakend.

Komplektis on kõik Horvaatia 2023.a. käibemündid 1, 2,5, 10, 20, 50 senti, 1€ 2€
Tiraaz: 30 000 nummerdatud komplekti

Horvaatia euromüntide rahvuslikul küljel on neli erinevat kujundust, mille taustal on Horvaatia maleruudustik. Kõigil müntidel on ka Euroopa Liidu lipu 12 tähte.

2-eurosel mündil on Horvaatia geograafiline kaart Horvaatia maleruudustiku taustal. Ivan Šivaki kujundatud mündil on käibelelaskmise aasta ja kiri „HRVATSKA”, mis on riigi nimi horvaadi keeles.

2-eurose mündi servatekst: värsid kirjanik Ivan Gundulići näidendist „Dubravka”:„O LIJEPA O DRAGA O SLATKA SLOBODO” („Oh ilus, oh kallis, oh magus vabadus”).

1-eurose mündi on kujundanud Jagor Šunde, David Čemeljić ja Fran Zekan. Sellel kujutatakse nugist Horvaatia maleruudustiku taustal. Nugis on väike imetaja, kes andis oma nime riigi endisele vääringule – kunale. Mündil on käibelelaskmise aasta ja kiri „HRVATSKA”, mis on riigi nimi horvaadi keeles.

10, 20 ja 50-sendisel mündil on leiutaja ja inseneri Nikola Tesla portree. Tesla leiutatud trafot kasutati kõrgsagedus-vahelduvvoolu tootmiseks. Ivan Domagoj Račići kujundatud mündil on käibelelaskmise aasta ja kiri „HRVATSKA”, mis on riigi nimi horvaadi keeles.

1, 2, ja5-sendisel mündil on glagoolitsa nurkkirjas tähed „HR”. Glagoolitsa kiri on vanim slaavi kiri ning seda kasutati Horvaatias kuni 19. sajandini. Maja Škripelj’ kujundatud mündil on käibelelaskmise aasta ja kiri „HRVATSKA”, mis on riigi nimi horvaadi keeles.

Vatikani traditsiooniline väljaanne - krediitkaardi suurusel plastikkaardil 50sendine ringlemata kvaliteedis käibemünt 2023.a.
Viiendal seerial, mis lasti käibele 2017. aasta märtsis, kujutatakse Vatikani Linnriigi riigipea paavst Franciscuse vappi.

Tiraaź: 60 000 mündikaarti