Vatikani 50 sendine mündikaardil 2024.a.
Viiendal seerial, mis lasti käibele 2017. aasta märtsis, kujutatakse Vatikani Linnriigi riigipea paavst Franciscuse vappi.
Tiraaź: 60 000 mündikaarti
1- ja 2-eurosel mündil kujutatakse vaseajast (3000 eKr) pärinevat ristikujulist jumalakuju. See iseloomustab ilmekalt saare eelajaloolist kunsti ning osutab Küprose tähtsusele tsivilisatsiooni ja antiikaja südames.
10-, 20- ja 50-sendisel mündil kujutatakse Küreene kaupmeeste laeva, mis on pärit neljandast sajandist enne Kristust ning sümboliseerib Küprose meresõiduajalugu ja saare tähtsust kauplemiskeskusena.
1-, 2- ja 5-sendisel mündil kujutatakse muflonit – Küprose metsikus looduses elavat mägilammast.
Andorra allkirjastas Euroopa Liiduga rahanduskokkuleppe 30. juunil 2011. Selle tulemusena võib Andorra kasutada ametliku vääringuna eurot ja emiteerida oma euromünte. Kõikidel müntidel on Euroopa Liidu lipu kaksteist tähte.
2-eurosel mündil kujutatakse Andorra vappi, millel on moto „virtus unita fortior” (ühendatud jõud on tugevam). 2-eurose mündi servatekst: kuus korda kordub kiri 2 **.
Münt on ringlemata (uncirculated) kvaliteedis. Kilepakend.
Sloveenia 2022.a. komplektis on lisaks tavapärastele käibemüntidele 1 sendist 2 euroni ka 2022,a. emiteeritud 2€ juubelimünt Arhitekt Jože Plečnik 150. sünniaastapäev ja 3€ juublimünt 3 € juubelimünt - Maalikunstnik Matija Jama 150. sünniaastapäev
2€ - mündil kujutatakse luuletaja France Prešereni portreed ja teksti „Shivé naj vsi naródi” (Jumal õnnistab kõiki rahvaid) – värsirida Prešereni luuletusest „Zdravljica”, mida kasutatakse ka riigi hümni sõnadena. 2-eurose mündi servatekst: SLOVENIJA, millele järgneb graveeritud punkt.
1 € mündil kujutatakse esimese sloveenikeelse trükitud raamatu autorit Primož Trubarit.
50 sendisel mündil kujutatakse Triglavi mäge.
20 sendisel mündil on Lipizza hobused.
10 sendisel mündil kujutatakse arhitekt Jože Plečniki kavandatud Sloveenia Parlamendi hoonet, mis jäi ehitamata
5 sendisel mündil kujutatakse külvajat.
2 sendisel mündil on valitsejate kroonimiskivi.
1 sendisel mündil kujutatakse toonekurge.
Madalmaade 2022 a. mündikaardil on 2022. a. pitseriga käibemündid 2 ja 2 x 20 senti.
EXPO 2022.a. mündikaart.
Floriade Expo 2022 on Hollandi aiandusnäitus, mis toimub Hollandis Almeres. See on 23. AIPH maailma aiandusnäitus ja seitsmes Floriade ning see toimub 14. aprillist 9. oktoobrini 2022. 15. novembril 2017 tunnustas Floriade Expo 2022 ametlikult Bureau International des Expositions aiandusnäitusena.
2014. aastal ringlusse lastud teine seeria kujutab kuningas Willem-Alexanderi portreed ja müntidele on graveeritud sõnad „Willem-Alexander Koning der Nederlander” (Madalmaade kuningas).
1-, 2-, 5-, 10-, 20- ja 50-sendistel müntidel on kuningas Willem-Alexanderi portree kohal sõnad „Willem-Alexander Koning der Nederlanden” (Madalmaade kuningas). Kummalgi pool väljalaskeaastat paiknevad rahapaja tunnused.
Komplektis on kõik Horvaatia 2023.a. käibemündid 1, 2,5, 10, 20, 50 senti, 1€ 2€
Kilepakend
Horvaatia euromüntide rahvuslikul küljel on neli erinevat kujundust, mille taustal on Horvaatia maleruudustik. Kõigil müntidel on ka Euroopa Liidu lipu 12 tähte.
2-eurosel mündil on Horvaatia geograafiline kaart Horvaatia maleruudustiku taustal. Ivan Šivaki kujundatud mündil on käibelelaskmise aasta ja kiri „HRVATSKA”, mis on riigi nimi horvaadi keeles.
2-eurose mündi servatekst: värsid kirjanik Ivan Gundulići näidendist „Dubravka”:„O LIJEPA O DRAGA O SLATKA SLOBODO” („Oh ilus, oh kallis, oh magus vabadus”).
1-eurose mündi on kujundanud Jagor Šunde, David Čemeljić ja Fran Zekan. Sellel kujutatakse nugist Horvaatia maleruudustiku taustal. Nugis on väike imetaja, kes andis oma nime riigi endisele vääringule – kunale. Mündil on käibelelaskmise aasta ja kiri „HRVATSKA”, mis on riigi nimi horvaadi keeles.
10, 20 ja 50-sendisel mündil on leiutaja ja inseneri Nikola Tesla portree. Tesla leiutatud trafot kasutati kõrgsagedus-vahelduvvoolu tootmiseks. Ivan Domagoj Račići kujundatud mündil on käibelelaskmise aasta ja kiri „HRVATSKA”, mis on riigi nimi horvaadi keeles.
1, 2, ja5-sendisel mündil on glagoolitsa nurkkirjas tähed „HR”. Glagoolitsa kiri on vanim slaavi kiri ning seda kasutati Horvaatias kuni 19. sajandini. Maja Škripelj’ kujundatud mündil on käibelelaskmise aasta ja kiri „HRVATSKA”, mis on riigi nimi horvaadi keeles.
