Jaan._650x890pxl_4.jpg (268 KB)

Slovakkia Floora ja Fauna

Slovakkia Floora ja Fauna
Järjesta:
Kuva: Nimekirjana / Võrgustikuna
Nimiväärtuse: 5 €
Läbimõõt: 34 mm
Kaal: 19.1 g
Metall: Messing
Tiraaź: 40,000

Seitsmes münt sarjast “Slovakkia loomastik ja taimestik”.

Esikülg:
Euro meenemündi esiküljel on kujutatud isast Euroopa piisonit, kelle taustal on ülal puud ja all esiplaanil langenud oksad. Slovakkia vapp on kujunduse all paremas nurgas, väljalaskeaasta „2024” all. Käibele välja andnud riigi nimi "SLOVENSKO" on kantud osa vasakust servast. Kujunduse alumises osas on Kremnica rahapaja (Mincovňa Kremnica) rahapaja tunnus, mis koosneb kahe stantsi vahele asetatud tähtedest MK ja stiliseeritud tähtedest KL, mis viitavad mündi kujundajale Karol Ličkole.

Tagurpidi:
Tagaküljel domineerib kujunduse keskel ja paremal Euroopa piisoni pea kujutis. Pea kohal on mündi nimiväärtus ja valuuta "5 EURO". Euroopa piisoni slovakikeelne nimi "ZUBOR HRIVNATÝ" on kirjutatud piki vasakut ülaserva ja teaduslik nimi "BISON BONASUS" on vasakus alaservas. Neid kahte nime eraldab lehtede ja pähklitega pöögioks.

Piison on Euroopa suurim maismaaimetaja, kelle kehaehitus meenutab veiste oma. Tal on suhteliselt lühike ümar pea ja pealaest sabani kaetud pruunide juustega. Esiveerandid on suuremad kui tagaveerandid ja neid rõhutavad veelgi pikemad karvad. Tugevad õõnsad sarved on mõlema soo püsiv tunnus ja kasvavad koos vanusega. Piisonid on kõige aktiivsemad õhtuhämaruses ja nende nägemine on vastavalt kohanenud. Nende kõige paremini arenenud meeled on kuulmine ja haistmine. Nad võivad elada umbes 35-aastaseks. Piisonid on seltskondlikud loomad, kes elavad tavaliselt 8–13-pealistes karjades, kuigi vanemad isased kipuvad olema üksildased. Nad toituvad peamiselt rohelisest ja puitunud taimsest ainest, sealhulgas okstest, koorest ja lehtedest. Eelistavad nooremaid, tiheda alusmetsaga puistuid. Talvel on nende põhitoiduallikateks tõrud, puukoor, põõsad ja kuiv rohi, mille nad lume alt välja kaevavad. Piisoni ajalooline levila ulatus peaaegu kogu Euroopasse. Slovakkias elab praegu metsikult umbes 70 liigi isendit Poloniny rahvuspargi reservaadis.
14,90 €
Nimiväärtuse: 5 €
Läbimõõt: 34 mm
Kaal: 19.1 g
Metall: Messing
Tiraaź: 35,000

Teine münt sarjast “Slovakkia loomastik ja taimestik”.

Inimühiskonna evolutsiooni aastatuhandete jooksul on hundid sageli inimestega koos eksisteerinud. Keskmise kiviaja (mesoliitikumi) ajal hakkasid hundid elama eelajalooliste jahimeeste asulate läheduses ja toitusid lihajäätmetest. Hunte leidub erinevates põhjapoolkera elupaikades ja nad on inimeste järel teisel kohal maailmas. Hundid on sotsiaalsed loomad ja nende karjas on tavaliselt viis kuni seitse liiget. 30–70 kg kaaluvad hundid liigitatakse suurkiskjateks. Neil on erakordne haistmis-, nägemis- (öine nägemine) ja kuulmismeel, mida nad kasutavad peamiselt suurte kabjaliste murdmisek. Seda, kuidas hundid saaklooma järeleandmatult kütivad, kirjeldab üks vene kõnekäänd: „Hunti toidavad väledad jalad”. Seda jahipidamisviisi rakendati hästi metsa-stepi keskkonnas, kus hundid arenesid. Nende karja struktuur võimaldab huntidel küttida endast mitu korda suuremat saaki (näiteks punahirved ja põdrad) ning kasvatada igal aastal keskmiselt neli kuni kümme poega. Tapmisest saadud toit jagatakse kõigi kogukonna liikmete vahel. Kõik täiskasvanud karja liikmed aitavad kaasa noorte hooldamisele ja kasvatamisele, tuues neile toitu. Altruismi, teisisõnu tasuta teenimist teistele, nähakse huntide seas selles, kuidas nad hoolitsevad karja vigastatud liikmete eest. See omadus on iseloomulik teiste imetajate evolutsiooniliselt arenenud ühiskondadele: primaatidele ja inimestele. Huntide arv Slovakkias on praegu hinnanguliselt 300–600. Kuna Slovakkia jagab oma hundipopulatsiooni Ukraina, Poola ja Ungariga, on raske anda täpsemat hinnangut selle territooriumil viibivate huntide arvule.

5 eurose meenemündi esiküljel on kujunduse alumises osas visandatud Slovakkia kaart, millel Slovakkia vapp ja väljalaskeaasta „2021”. Kaardi peal on kujutatud seismas kolme hunti. Kaardil ja väljaspool seda on hundi käpa jälgi. Kujunduse paremas ülanurgas on tärn ja väljalaskva riigi nimi „SLOVENSKO” on vasakus ülemises servas.

Tagakülje ülemine osa kujutab kahte hunti, üks neist istub koon suunatud kuule ulgudes. Ülaosas, Kuust paremal, on öötaevas täht. Pildi alumine osa koosneb hundipeast ja keha piirjoonest, mille sees on näidatud mündi nimiväärtus „5” ja valuuta „EURO”. Selle ruumi vasakus osas on stiliseeritud tähed "JO", mis viitavad mündi kujundajale Josef Oplištilile. Kontuuri all vasakus allosas on Kremnica rahapaja (Mincovňa Kremnica) rahapaja tunnus, mis koosneb kahe stantsi vahele asetatud tähtedest „MK”. Kujunduse vasakusse ülaserva on kirjutatud sõnad „VLK DRAVÝ”.
19,90 €
Nimiväärtuse: 5 €
Läbimõõt: 34 mm
Kaal: 19.1 g
Metall: Messing
Tiraaź: 35,000

Kolmas münt sarjast “Slovakkia loomastik ja taimestik”.
Esikülg:
Selle euro meenemündi esiküljel on vasakul pool ilvese kassipoeg ja paremal täiskasvanud ilves. Täiskasvanu all on Kremnica rahapaja (Mincovňa Kremnica) rahapaja tunnus, mis koosneb kahe matriitsi vahele paigutatud tähtedest „MK” ja stiliseeritud tähtedest „TL”, mis viitab esikülje kujundajale Tomáš Lamačile. Ülemises vasakus servas ja osa ülemises paremas servas on käibelelaskva riigi nimi "SLOVENSKO" ja käibelelaskmise aasta "2022". Nende all on Slovakkia vapp. Kujunduse alumises osas, kahe ilvese käpajälje kohal allservas, on nimiväärtus ja valuuta "5 EURO".

Tagurpidi:
Tagaküljel, täites kujunduse vasakut ja keskosa, on profiilis ilvese pea. Pildist paremal on kahel real ilvese teaduslik nimi "LYNX LYNX" ja selle all stiliseeritud tähed "LR", mis viitavad tagakülje kujundajale Roman Lugárile. Alumises paremas servas on ilvese nimi slovaki keeles "RYS OSTROVID".

"Meie metsade tiiger", "fantoom": need on nimed, mis on antud Slovakkia suurimale metskassile Euraasia ilvesele (Lynx lynx). Täiskasvanuna kaalub isane keskmiselt 24 kg ja emane umbes 4 kg vähem. Looduses võib ilves elada kuni 17 aastat. Ilvese eriti tüüpilisteks ja eksimatuteks tunnusteks on karvad kõrvadel, mustatähniline kasukas ja täpiline saba. Tal on suurepärane nägemine (nagu on viidatud tema slovakikeelse nime "rys ostrovid" teises osas) ja suurepärane kuulmine, kuid vähem arenenud haistmismeel. Üldiselt üksikult elades ja jahti pidades on ilves vilgas ja suudab hästi ja kaugele hüpata. Ilves on tegelikult väga häbelik loom, kes ei ründa kunagi inimesi. Vanasti küttis ilvest aadel väärtusliku karusnaha pärast ja tema küüniseid kasutati rahvameditsiinis. Varem kiusati teda rängalt taga ja ta kütiti peaaegu välja praeguse Slovakkia territooriumilt, mis on tänaseni säilinud vaid vähesel hulgal põhjaosa keskosas ja Ida-Karpaatides. Alates 1999. aastast on ilves Slovakkias aastaringselt kaitstud. Lisaks riigi looduspärandi aardele on ilvesed Slovakkias ka lähtepopulatsioon, mille abil püütakse tugevdada liigi esinemist teistes Euroopa riikides.
14,90 €
Nimiväärtuse: 5 €
Läbimõõt: 34mm
Kaal: 19.1 g
Metall: Messing
Tiraaź: 45,000

Kaheksasmünt sarjast “Slovakkia loomastik ja taimestik”.

Esikülg:
Esiküljel on kujutatud looduskeskkonnas isane metsis koos selle liigi emaslinnuga kujunduse all paremal. Taamal on okaspuud ja püstine, killustunud puutüvi. Kujunduse paremal küljel, mündi nimiväärtuse ja vääringu all: "5 EURO" on Slovakkia vapp. Ülemises servas on käibele lasknud riigi nimi ja käibelelaskmise aasta: "SLOVENSKO 2024". Paremal serval on Kremnica rahapaja (Mincovňa Kremnica) rahapaja tunnus, mis koosneb kahe matriitsi vahele asetatud tähtedest MK.

Tagurpidi:
Tagaküljel domineerib oksal isase metsise kujutis. Liigi slovakikeelne nimi „HLUCHÁŇ HÔRNY” on kantud joonise alumisse serva, teaduslik nimetus „TETRAO UROGALLUS” aga vasakpoolses ülaservas. Metsisest paremal on käbiga männioksa ots, mille kõrval on stiliseeritud tähed ‘TL’, mis viitavad mündi kujundajale Tomáš Lamačile.

Metsis on Slovakkia üks suurimaid linnuliike. Isaslind on must, välja arvatud sinakasroheline metallik läige rinnal ja kastanipruunid tiivad, mille vööril on valge laik. Noka all olevad suled on piklikud ja väljaulatuvad ning kummagi silma kohal on helepunane nahalaik. Suhteliselt pikkadel mustadel sabasulgedel on valkjad laigud ja need laienevad otsast. Emaslind on tavalisem, kastanpruuni laigulise sulestiku ja märgatava roostevärvi rinnalaikuga. Pojad on välimuselt kanaga sarnased, ehkki mõnevõrra vähem väljendunud laigulisusega. Slovakkias leidub emetsist okas- ja segametsades 600–1550 meetri kõrgusel merepinnast. Liik õitseb hajusalt vanades ürgsetes mägimetsades. Metsis pesitseb maapinnal, madalas lohus, mis on vooderdatud kuivade lehtede, okste ja rohuliblede või männiokastega. Munemine toimub aprillis-mais, tavaliselt muneb kana kuus kuni üheksa kollakaspruuni täpilist muna. Talvel ja varakevadel toitub läänemets peaaegu täielikult männi okastest, võrsetest ja pungadest, suvel aga laieneb tema toitumine erinevatele marjadele ja taimelehtedele ning lisaks peamiselt putukatest koosnevale loomsele komponendile. Metsis on üksildane olend, välja arvatud siis, kui kaks sugupoolt paaritumishooajal kokku saavad. Kurameerimise ajal pooseerib kukk end ülestõstetud ja lehvitatud sabasulgedega, püstise kaela ja taeva poole suunatud nokaga. Lääne-metsis on Slovakkias kaitsealune liik.
14,90 €
Nimiväärtuse: 5 €
Läbimõõt: 34 mm
Kaal: 19.1 g
Metall: Messing
Tiraaź: 40,000

Kuues münt sarjast “Slovakkia loomastik ja taimestik”.

Must-toonekurg kuulub Eestia I kategooria kaitsealuste liikide hulka ja ta on kantud Eesti punasesse raamatusse kui ohualdis liik.

Must-toonekurg on eksimatu linnuliik. Täiskasvanud linnul on peamiselt must sulestik valge alaosaga, pikkade korallpunaste jalgade ja pika terava nokaga. Nokk ja silmaümbrus on sama värvi kui sääred ning must sulestik on intensiivse rohekas-lilla läikega. Täiskasvanud kaaluvad umbes 2,4–3,2 kg. Must-toonekured on levinud enamikus Euroopas ja Aasias ning enamik Slovakkia metsaalasid on nende lindude pesitsuskohad. Tavaliselt pesitsevad nad küpsetes leht- ja segametsades, eelistades märgalade ja vooluveekogudega alasid, kus nad saavad toitu otsida. Nad valivad välja suured puud, millel on tugevad horisontaalsed oksad ning nad on pesitsuskohtade ja pesapuude suhtes väga truudused. Pesa aluse moodustavad jämedad oksad, sisemuses aga vooderdavad oksad, murutükid, samblikud ja sammal. Emane muneb kaks kuni neli muna. Mõlemad vanemad toidavad poegi pesapõrandale toidu tagasivooluga. Must-toonekured toituvad väiksematest kaladest, kahepaiksetest, putukatest, tigudest, pisiimetajatest ja pisilindudest. Talvitusaladele rändavad nad peamiselt augustis ja septembris. Slovakkias on must-toonekurg kaitsealune liik.

Esikülg:
Euro meenemündi esiküljel on kujutatud must-toonekurg, kes jahtib veekogul. Taamal on puu kurepesaga. Täiskasvanud toonekurge on kujutatud lendamas pesas oleva tibu poole, kandes nokas toitu. Üleval vasakul küljel on Slovakkia vapp ja selle kohal käibelelaskmise aasta „2023”. Paremal küljel on Kremnica rahapaja (Mincovňa Kremnica) rahapaja tunnus, mis koosneb kahe matriitsi vahele asetatud tähtedest „MK”. Parema serva ossa on kantud käibelelaskva riigi nimi "SLOVENSKO".

Tagaküljel on kujutatud lendu tõusvat must-toonekure. Sellest pildist paremal on üksteise kohal nimiväärtus "5" ja valuuta "EURO". Kujunduse alumises osas, kure jalgade kõrval, on stiliseeritud initsiaalid "MŠ", mis viitavad mündi kujundajale Marie Šeborovále. Alumises servas on sisse kirjutatud ja keskmise täpiga eraldatud must-toonekure slovakikeelsed ja teaduslikud nimetused: „BOCIAN ČIERNY” ja „CICONIA NIGRA”.
14,90 €
Nimiväärtuse: 5 €
Läbimõõt: 34mm
Kaal: 19.1 g
Metall: Messing
Tiraaź: 45,000

Viies münt sarjast “Slovakkia loomastik ja taimestik”.


Selle euro meenemündi esiküljel domineerib pruunkaru pea profiilis. Kesksel kohal pea kohal on Slovakkia vapp. Nimiväärtus ja valuuta "5 EURO" kuvatakse vasakpoolses alumises servas. Ülemises servas on käibele lasknud riigi nimi ja käibelelaskmise aasta: "SLOVENSKO 2023". Paremal serval on Kremnica rahapaja (Mincovňa Kremnica) rahapaja tunnus, mis koosneb tähtedest „MK”.

Tagaküljel on kujutatud emane karu ja tema kaks poega kalu jahtimas. Ülemises servas on pruunkaru slovakikeelne nimi "MEDVEĎ HNEDÝ" ja looma teaduslik nimi "URSUS ARCTOS". Alumises paremas servas on stiliseeritud initsiaalid "TL", mis viitavad mündi kujundajale Tomáš Lamačile.

Pruunkaru on Slovakkia suurim kiskja. Sellel on jässakas keha, väikesed silmad ja kõrvad, lühike saba, väljendunud küünised ja paks karusnahk, mis on 8–12 cm pikkune ja mida on laias valikus helepruunist peaaegu mustani. Täiskasvanud isane võib kaaluda kuni 350 kg. Pruunkarud on Slovakkias koondunud kesk-, põhja- ja kirdeosa mägipiirkondadesse. Pruunkaru on kõigesööja, kes eelistab elada sega- ja okasmetsades. Tema toidus on 90% taimseid aineid, ülejäänud 10% moodustavad raiped, väiksemad loomad, putukad ja mõnikord haiged või vigastatud sõralised. Karud magavad urgudes talveund umbes novembri algusest aprillini. Emaskarud ja nende pojad sisenevad esimestena urgudesse ja väljuvad neist viimastena. Isased karud otsivad emaseid ainult paaritumisperioodil, tavaliselt aprilli lõpust augusti alguseni. Pojad sünnivad jaanuaris ja veebruaris turvaliselt talvekoopas. Sündides on nad pimedad, lühikese karvaga ja kaaluvad alla 500 g. Looduses elavad karud võivad elada üle 30 aasta vanuseks.
14,90 €
Nimiväärtuse: 5 €
Läbimõõt: 34 mm
Kaal: 19.1 g
Metall: Messing
Tiraaź: 35,000

Kolmas münt sarjast “Slovakkia loomastik ja taimestik”.

Esikülg:
Selle euro meenemündi esiküljel on kujutatud Tatra mägikitse, seismas kaljul seisvat millel kasvavad mitmed Slovakkia seaduste alusel kaitstud edelweissi lilled. Kujunduse paremas alanurgas, Slovakkia vapi kohal on käibelelasknud riigi nimi „SLOVENSKO” ja sellest paremal käibelelaskmise aasta „2022”. Ülemises osas on nimiväärtus ja valuuta "5 eurot". Vasaku serva kõrval on Kremnica rahapaja (Mincovňa Kremnica) rahapaja tunnus, mis koosneb kahe matriitsi vahele asetatud tähtedest MK ja stiliseeritud tähtedest KL, mis viitavad mündi kujundajale Karol Ličkole.

Tagurpidi:
Tagaküljel on Tatra mägikitse pea ja ülakeha, mille pea poolitab kivise mäeaheliku taustal. Seemisnaha slovakikeelsed ja teaduslikud nimetused on kantud kolmele reale, kusjuures seemisnahast vasakul on „KAMZÍK VRCHOVSKÝ TATRANSKÝ” ja paremal pool „RUPICAPRA RUPICAPRA TATRICA”.

Nii nagu Tatrad on Slovakkia sümboliks, on kitsd Tatrate sümboliks. Tatra mäeahelikud kuuluvad maailma väikseimate alpiahelike hulka ja on ilmselt sobivad paigad turvaliselt elamiseks nii tähelepanuväärsele olendile nagu mägikits Pole juhus, et nii Slovakkia kui Poola Tatra rahvusparkide logodel on mägikits. Tatra sügavad orud, kivised seljad, teravad tipud ja mägijärved on olnud seemisnaha häll ja haud aastatuhandeid. Tatra mägikitsed on üks vähestest elavatest lülidest viimase jääajaga, mille populatsiooni eksperdid nimetavad jääaja reliktiks. Tatra mägikits elab sotsiaalse eluviisiga karjades. Mõnes karjas on rohkem kui 50 isendit. Tatrate Slovakkia ja Poola pool asuvate m'gikitsede populatsioon on praegu umbes 1400. Tatra mägikits ehk Rupicapra rupicapra tatrica klassifitseeriti 1971. aastal eraldi alamliigina (autor Milič Blahout). Slovakkias leidub puhast Tatra mägikitsesid ainult Kõrg-Tatrates, Lääne-Tatrates ja Belianske Tatrates. Mägikits on kultuuriväärtus, nii Tatrate kui ka Slovakkia kui terviku sümbol. Äärmiselt oluline on hoida nende Tatra elupaiku võimalikult häirimatuna ning käituda seal viibides vastutustundlikult ja lugupidavalt.
14,90 €